Välisriigist palgatud töötaja maksud tuleb maksta välisriigile

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul võib Eesti ettevõte, kes palkab omale näiteks Läti kodanikust töötaja töötama Lätis, sõlmida temaga töölepingu Eesti seaduse järgi.

Samas annab rahvusvahelise eraõiguse seadus võimaluse sõlmida tööleping ka töötaja asukohariigi seaduste järgi, kuid tööandjal ei ole kohustus seda teha, lisas Siitam.

EAKLi õigussekretär Tiia E. Tammeleht lisab, et kui tegemist on ettevõttega, mis on mitteresidendist juriidiline isik Lätis, siis niisugusel moel Lätis tegutsedes allub ta Läti tööseadusandlusele. Kuid kui tööandjal ei ole töötaja asukohariigis püsivat tegevuskohta, tuleb tööleping teha Eesti seaduste järgi.

Tööleping tuleb sõlmida mõlemale poolele arusaadavas keeles. Lubatud on ka variant, et tööandjal on eesti- ja töötajal emakeelne leping, kuid siis peavad need olema identsed, rääkis Siitam.

Kuna tööõiguse üks põhiprintsiipe on, et see kaitseb tööturu nõrgemat osapoolt ehk töötajat, hoolitseb tööandja selle eest, et tööleping oleks töötajale arusaadav, lisas Tammeleht.

?Kuidas asi praktikas korraldatakse, kas tõestatud tõlke­eksemplari abil või muul moel, ei ole ilmselt nii määrav,? tõdes Tammeleht. ?Oluline on, et leping oleks töötajale arusaadav ja vastuvõetav.?

Töölepingus sätestatakse brutopalk, kuna töötaja peab olema kindel, et tema eest on maksud tasutud. Netopalga puhul ei ole töötajale selge, kas ja kui palju tema palgale arvestatakse juurde riigimakse.

?Töölepingus sätestatud netopalk on töötajale isegi ebasoodne, sest tulumaksuvaba miinimumi suurendamine ja tulumaksu määra vähendamine ei mõjuta töötajale makstavat netopalka,? ütles Siitam.

Ehkki poolte kokkuleppel on võimalik leppida kokku ka netopalga fikseerimises töölepingus, ei ole see koos­kõlas palgaseadusega, sest palgaseadus ütleb, et kolmandate isikute kasuks makstavad summad peetakse kinni, mitte ei arvestata juurde, kinnitas Siitam.

Millises rahas antud juhul töötajale palka maksta, sõltub sellest, kuidas pooled kokku lepivad: kas asukohariigi valuutas või Eesti kroonides. Siitami sõnul ei maksta eurodes palka neis riikides, kus euro käibel ei ole. Tammelehe sõnul on üldine praktika siiski see, et töötasu makstakse tegevuskohariigi valuutas.

Töötaja palgalt peab tööandja pidama kinni maksud vastavalt asukohariigi seadustele ning maksma need asu­kohariigile. ?Maksustamine ei sõltu mitte isiku kodakondsusest, vaid residentsusest,? selgitas maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakk. ?Kui taoline välisriigi kodanik on Eestis mitteresident, siis talle tehtud väljamakseid ei maksustata Eestis ei tulu- ega sotsiaalmaksuga.?

Kui Eesti ettevõte tegutseb välisriigis tööandjana, siis tekivad tal kohustused ka vastavalt töö tegemise riigis kehtivatele maksuseadustele.

Paljudes riikides on välisriigi tööandjad kohustatud end maksuhalduri juures registreerima ning maksma töötajatele tehtud väljamaksetelt makse välisriigis, lisas Plakk.

Kui Eesti ja välisriigi vahel on kehtiv tulu- (ja kapitali)maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, siis mõjutab see Eesti tööandja ning tema Eesti residentidest töötajate maksustamist välisriigis.