Vargad ja kelmid tekitasid eelmisel aastal Eestis kahju enam kui 700 miljoni krooni eest.
Koos maksupettuste ja metsavargustega ületab kahjusumma ilmselt aga miljardi krooni piiri, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kuigi politsei aastastatistika näitab, et 2004. aastal põhjustasid kurjategijad umbes 250 miljonit krooni vähem kahju kui 2003. aastal, pole rahuloluks põhjust. ?Kuigi varguste hulk statistiliselt väheneb, ei saa kahe aasta arve nii üheselt võrrelda,? ütles politseiameti arenguosakonna direktor Priit Männik. ?2003. aastal uuris politsei veel mitmeid maksukuritegusid, mis statistikas enam ei kajastu.?
Männiku sõnul puuduvad kokkuvõttest kahjud, mille tekitasid metsavargad, kuritahtlikud pankrotid ja maksupetturid. ?Need summad pole sugugi väikesed, kuid maksuasju uurib nüüdsest maksuamet,? lisas ta.
Ligi poole võrra vähenes mullu võõra vara omastamisega tekitatud kahju, mis langes 2003. aasta 95 miljonilt 50 miljonile kroonile. ?2003. aastal oli muidugi selles vallas mees, kes üksi pani tasku kaheksa miljonit,? viitas Männik kultuurkapitali eksjuhi Avo Viioli hasartmängusõltuvusest tingitud kuriteole.
Samas lõpetas keskkriminaalpolitsei aasta lõpus autoregistrikeskuse Tallinna büroo raha suurriisumise uurimise, seal pistis pensionieas raamatupidaja kahe aasta jooksul taskusse üle 12 miljoni krooni riigilõive.
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.