Eesti peab hoidma laeva majandusvabaduse kursil

Tänavu oli Eesti maailmakuulsas Heritage Foundationi ja Wall Street Journali koostatud majandusvabaduse indeksis 161 riigi seas neljandal kohal. Äripäev paneb ette: tõuskem selles edetabelis esikohale.

Kõrge koht majandusvabaduse indeksis on Eestile hea reklaam ? kaubamärk, nagu kinnitab USA Eesti saatkonna majandusdiplomaat Kristjan Prikk. Tänavuse neljanda koha eest pani Wall Street Journal oma ülevaatele pealkirjaks ?Tervist, Eesti!?. Esimene koht lennutaks meid aga suurele meediaorbiidile samamoodi nagu e-valitsus ja Arvo Pärt.

Võib ka öelda, et palju olulisem on tõus konkurentsivõime edetabelis. Või ka seda, et esikoht majandusvabaduse indeksis ei pane veel välisinvestoreid Eestisse raha paigutama.

Eelkõige oleks aga esimeseks pürgimine stiimul meile endale, et jätkata senisel kursil. Just vaba majandus on see, mis tõukab tagant Eesti majanduskasvu ja kokkuvõttes kõigi heaolu tõusu. Mida kiiremini kasvab meie majandus, seda enam tekib riigil ressursse, et hoolitseda kodanike eest, kes vajavad riigi abi. Majandusvabadus ei ole ju asi iseeneses ? selle eesmärk on ikkagi inimeste elatustaseme tõus. Ning kogu maailma hõlmav indeks näitab selgelt, et vaba majandusega riikides on inimeste elatustase kõrgem. Samuti aitab majanduslik areng tugevdada meie rolli rahvusvahelises poliitikas.

Üks indeksi autoreid, Ana Eiras Heritage Foundationist, hoiatab, et kehva poliitika tehtud kahju ei saa üle hinnata. Näiteks Argentina oli 20. sajandi alguses rikkuselt maailma seitsmes riik. Selle rikkuse kulutamiseks läks tarvis kõigest 40 aastat 1930ndatel alanud kehva poliitikat, märgib Eiras. Täna on Argentina vaene kriisis riik, mille rahatähti ei soovi vastu võtta ükski rahavahetuspunkt. Tänavu kutsuvad autorid ettevaatlikkusele ka USAd, mis esimest korda indeksi ajaloos esikümnest välja langes.

Reedeses Äripäevas rääkisid majandusvabaduse indeksi autorid, et Eesti positsiooni võib ohustada Euroopa Liitu kuulumine, sest see toob kõrgemad maksud ja liigsed regulatsioonid. Samas ei ole euroliidu mõju üheselt kahjulik. Majandusdiplomaat Kristjan Prikk märkis, et mitmes valdkonnas viib just Euroopa Liit Eestit edasi, nagu autoriõiguste kaitse paranemine või kohtute tõhusam töö. Euroopa Liit on pannud meid ka viimase kümne aasta jooksul pingutama ja investeerima. Nüüd on Eesti ülesanne võtta euroliidust parim ja samas mitte minna kaasa majandusvabadust pärssiva poliitikaga.

Eestist eespool olid edetabelis Hongkong, Singapur ja Luksemburg. Kui võrrelda meie tulemusi nende näitajatega, siis peame arendama eraomandi kaitset ja vähendama reguleeritust. Eestit viib allapoole näitaja ?informaalne turg?, mida indeksi metoodikas hinnatakse Transparency Internationali (TI) korruptsiooni tajumise indeksi alusel. 2004. aasta TI indeksis oli Eesti 31. kohal.

Luksemburgi edu edetabelis seevastu kinnitab, et turu väiksus ei tohiks meid muretsema panna. Luksemburgis elab vaid 450 000 inimest ja ometi on tegu Euroopa rikkaima maaga. Pigem on väikest laeva kergem juhtida.

Autor: ÄP