Eestlastele on valla kogu maailma aktsiaturud

Seda, et turg juba täis oleks, Sampo Baltic Asset Managementi tegevjuht Silja Saar ei usu.

Eestlastest eraisikute seas on Saare sõnul vaieldamatult populaarseim kodune Balti ja lähiregiooni ehk Ida- ja Kesk-Euroopa turg. Ka Venemaa on taas tõusev täht. ?Eraisikute fondidesse investeerimise trend on selgelt kasvav,? ütles Saar. Mullu kasvas Sampo klientide arv kolmandiku võrra, tänavu ootab juht kasvu viiendiku võrra.

Eilsest saab Sampo vahendusel Eesti investor raha paigutada kokku 13 investeerimisfondi. ?Uued fondid pakuvad kliendile võimalust koguda raha konkreetseteks väljaminekuteks tulevikus, nt uue eluaseme sissemaksuks või lapse ülikooliminekuks,? ütles Saar.

Uutest fondidest viis kuuluvad Kompassi fondide ja kolm Eesmärkfondide perekonda. Number Kompassi fondi nimes tähendab aktsiate osakaalu: Kompass Intress, Kompass 25, Kompass 50, Kompass 75 ja Kompass Aktsia.

Kolm Eesmärkfondi on Sampo Eesmärk 2010, Sampo Eesmärk 2020 ja Sampo Eesmärk 2030. Aasta näitab tähtaega, millal fondi tähtaeg lõpeb. Lisaks eelnimetatutele hakkab Sampo Eestis pakkuma ka Venemaa-suunalist investeerimisfondi Mandatum Russia.

Sissemaksete tegemine Sampo Rahastoyhtiö fondidesse algab 500 kroonist ja fondide osakuid saab osta ja müüa Sampo Pangas arvet omav klient. Seni on Sampo pakkunud Sampo Rahastoyhtiö Oy poolt valitsetavad fonde Mandatum Neutral, Mandatum Omega ja Mandatum Baltic.

Hansapanga investeerimistoodete müügi- ja turundusosakonna juhataja Art Lukase sõnul on kõige edukamaks fondiks Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond. ?Väljapoole Kesk- ja Ida-Euroopat investeerivatest fondidest on teistest enam investorite tähelepanu saanud Franklin Mutual Beacon Fund, mis investeerib põhiliselt Põhja-Ameerika väärtusaktsiatesse, JPMF Europe Strategic Value Fund ja JPMF Pacific Equity Fund. Kuna pakutavate välisfondide arv on suhteliselt suur, on investeeringud nende vahel hajutatud ja Hansapanga klientide paigutused ühte fondi ei ületa reeglina 50 miljonit krooni,? selgitas Lukas.

Tema sõnul eelistab suur osa klientidest investeerida nii Hansa kui ka välisfondidesse läbi investeerimisriskiga elukindlustuse. Hansa Elukindlustuses on seda tüüpi lepinguid sõlmitud 3756.

Ühispanga Varahalduse ASi fondijuhi Andrei Zaborski sõnul on erinevate maailma fondide nimekiri, kuhu saab pankade vahendusel investeerida, lai. Ühispangal on oma investeerimisfonde seitse ja lisaks SEB fondid. ?Meil on kaks kohustuslikku ja kaks täiendavat pensionifondi, lisaks kasvu-, võlakirja- ja likviidsusfond, mis on avatud investeerimisfondid. SEB vabalt pakutavaid fonde on 16, mida Eestis müüakse,? ütles ta.

SEB fondide eestlastest kliente on ligi 400.

?Eelistatakse kodumaiseid fonde. Eks siin on põhjus ka selles, et meie endi investeerimisregioon, enda koduturg on praegu maailma mõistes väga atraktiivne. Turud lähevad üles,? sõnas Zaborski.

Nordea Pank müüb Eestis kolme Nordea fondifirma Nordea Rahastoyhtiö Suomi Oy hallatavat fondi. Võlakirjafond Nordea Euro Obligaatio (Euro Bond Fund), segafond Nordea Optima (investeerib nii aktsiatesse kui intressitoodetesse) ja aktsiafond Nordea Euroland.

?Kolmest fondist on populaarseim aktsiafond, järgneb segafond ja kolmas on intressifond. Ehk siis suurema riskiga fondid on populaarsemad,? ütles Nordea Panga turundusspetsialist Tauno Tõhk.

Metsanduskontserni AS Sylvester endine aktsionär, aktsiate müügiga mitukümmend miljonit teeninud Tõnis Mäerand on väikeseid summasid paigutanud mitmetesse fondidesse, eelistades siiski ise rahavooge kontrollida.

?Mul on väga vähe kogemusi fondidega,? tunnistas Mäerand.

Tema sõnul on senine rahapaigutus olnud rohkem juhuslik tegevus ja vähese kogemuse tõttu oma seisukohta ja eelistusi fondide osas ta kujundanud pole.

?Sõprade soovitusel ja ka uudishimust olen õige natuke raha paigutanud erinevatesse nii kodu- kui välismaistesse fondidesse ja need tulemused, mis olen selle lühikese ajaga saanud, rahuldavad mind,? selgitas ta.

Ometi ei plaani ta fondidele lootma jääda ja nimetab paigutatud raha väikeseks ega kavatse lähiajal fondidesse rohkem raha investeerida.

?Olen ettevõtja tüüpi ja arvan, et kui ettevõtja suudab tegelda ettevõtlusega ja oma raha ise juhtida, kamandada, siis see on kõige kindlam skeem raha tegemiseks.

Fondide kohta ei ütle ma halba sõna. Kuid kui suudad oma raha ise juhtida, läbi oma tootmise või muu tegevuse ja ise teenida, siis see on kõige parem. Raha on sinu kontrolli all ja sa oskad ise oma riski hinnata. Kui ka kõrbed või midagi juhtub, siis sa saad vaid iseennast süüdistada. Hing on rahul. Kõik muud aktsiad ja investeerimisfondid on sellised, mis sinust endast ei sõltu. Sellepärast ma pole riskinud suurte asjadega,? põhjendas Mäerand.

Sampo Pank

Ühispank

Hansapank

Nordea Pank

Allikas: fondid, Äripäev