Ministrid üritavad rahva varutud suhkru trahvi alt vabaks rääkida

Liigsete laovarude ja sellest tulenevate trahvide kohta teeb Euroopa Komisjon otsuse jaanuari lõpuks. Juttu on olnud kuni 850 miljoni kroonisest trahvist, millest üle 700 miljoni krooni võib tulla suhkruvarudest.

Möödunud nädalal saatis põllumajandusminister Ester Tuiksoo kirja Euroopa Komisjoni volinikule Marianne Fischer Boelile, kus põhjendas eratarbimise kasvu eestlaste hinnatundlikkuse ja moosikeetmise traditsiooniga.

Eestil on kokku üleliigset suhkruvaru 91 658 tonni, sellest 63 068 tonni on tarbimise kasv ja 28 590 tonni varude kasv. Eesti taotleb, et suhkru tarbimise suurenemist ei arvestataks üleliigse laovaru tasu määramisel kui üleliigset laovaru.

Selle ettepaneku läbiminek tähendaks Eestit ähvardava suhkrutrahvi vähenemist 300 miljoni kroonini.

Praegu viibib Tuiksoo Berliinis, kus on plaanitud järgmisel nädalal veel kord kohtuda ka volinik Boeliga. Teisipäeval külastas Brüsselit põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup, kel oli seal kaks suhkrutrahvide teemalist kohtumist.

?Riik ei saa siin kergelt alla anda, ja mina raha kohe kuskilt otsima ei hakka,? sõnas rahandusminister Taavi Veskimägi hetkeolukorra kohta, mil prioriteediks on võimalikult väikese trahvi väljakauplemine Euroopa Komisjonilt.

Ülejäänud 28 590 tonni osas, mis puudutab ettevõtete n-ö spekulatiivseid suhkruvarusid, on valitsus nõus maksma trahvi. Suhkru osas on trahv ligikaudu 220 miljonit krooni. See raha tuleb tasuda ettevõtetel, kui nad ei suuda 1. maiks oma liigseid suhkruvarusid likvideerida.

Ettevõtted on valmis trahvide vastu ka kohtusse mine, tuues põhjusena selle, et tegemist võib mõnel puhul olla ettevõtte arengust tuleneva suurema suhkruvarumisega. Mõni ettevõtja peab nõuet põhiseadusele mittevastavaks.

Kuigi suhkrutrahvi katteks rahandusministri sõnul veel raha ei otsita, on selge, et kuni liigsete laovarude teema on lahendamata, tuleb 2005. aasta eelarve ülejäägid kõik kõrvale panna. ?Mina 2005. aastal lisaeelarvega enne välja ei tule, kui üleliigsete põllumajandustoodete laovarude asi klaar,? lisas Veskimägi.

Põllumajandusminister pak­kus välja, et trahvide üheks võimalikuks allikaks võiks olla riigi stabiliseerimisreserv. Rahvaliitlasest ministriga ei taha nõustuda aga tema koalitsioonipartnerid.

Valitsuse ühtse tegutsemise taustal suhkrutrahvide vähendamiseks süüdistavad rahandusministeerium ja põllumajandusministeerium üksteist trahviohu tekkimises.

?Tänane seis näitab selgelt, et üleliigsete suhkruvarude käsitlemist ei võetud põllumajandusministeeriumis kui põllumajandussaaduste turukorraldusega tegelevas ministeeriumis piisava tõsidusega,? ütles rahandusminister Taavi Veskimägi. ?Töötavat lahendust teemat juhtivalt ministrilt ? põllumajandusministrilt ? õigel ajal ei tulnud.?

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo omalt poolt toob välja, et selle teemaga läks toona ministriks olnud Tiit Tammsaar valitsusse juba 2003. aasta suvel, lahendust aga ei suudetud leida.

Põllumajandusministeerium pakkus lahendust tolli- ja aktsiisimaksude näol, mis aga ei läinud kokku valitsuse üldise majandus- ja kaubanduspoliitikaga. ?Preventiivsetest meetmetest oli ainuke võimalus kehtestada aktsiisimaks,? kommenteeris endine põllumajandusminister Tammsaar olukorda.

Eesti suhkruvarude puhul ei oleks tollimaks olnud kooskõlas WTO raames võetud kohustustega. Tollimaksust oleks olnud vähe abi Eesti sõlmitud vabakaubanduslepingute tõttu. Ka aktsiisimakse pidas valitsus majandust pidurdavaks.

Veskimäe sõnul olid Lätil ja Leedul juba WTOsse minnes tollid näiteks suhkrule kehtestatud. ?Seega on meie olukord suhkru osas kindlasti suhteliselt kõige hullem kõigist uutest liikmesriikidest.?