Eestit ees ootavat suhkrutrahvi suurendas ka vähemalt üks Eesti suhkru laoseisu kasvatanud Leedu firma.
Aprilli lõpus, enne Eesti liitumist euroliiduga, vedas üks Leedu firma Eestisse 7400 tonni Valgevene suhkrut, mille pealt on võimalik teenida üle 30 miljoni krooni, väidab sotsiaal- liberaalist riigikoguliige ja endine põllumajandus- minister Jaanus Marrandi. Suhkur tolliti Eestis ning kui Eesti 1. mail astus euroliitu, oli tegemist juba ELi sisese kaubandusega. Marrandi oletab, et tegelikult võis Eestis toona Leedu firmade suhkrut rohkemgi olla, kirjutab SL Õhtuleht.
Välisminister Kristiina Ojuland ei vasta otse küsimusele, kas Eesti maksab ka Leedu suhkru eest trahvi. Samas leiab ta, et meetmed spekulatiivsete tehingute uurimiseks peavad asjaomased asutused siiski võtma.
Marrandi leiab, et suhkrutrahvi põhjustas Eesti haldussuutmatus. Normaalse tegutsemise korral oleks võinud valitsuskoalitsioon leida lahenduse hiljemalt 2003. aasta oktoobriks, ütleb ta. Marrandi arvates ei olnud sugugi ainukesed võimalused suhkrutrahvi ärahoidmiseks seniräägitud aktsiisimaks või tollid.
Samas on Marrandi hämmeldunud, et peaminister Juhan Parts süüdistas eilses Riigikogu infotunnis nii teda kui ka endist põllumajandusministrit Ivari Padarit suhkrutrahvis.
Euroopa Komisjoni arvates oli 1. mail Eestis 91 500 tonni üleliigset suhkrut. Maksimaalne võimalik prognoositav tasu, mida Euroopa Komisjon võib Eestilt selle eest nõuda, on 850 miljonit krooni. Leedul polnud ühtki kilo üleliigset suhkrut, Lätis oli 19 949 tonni.
Seotud lood
Leedu telekommunikatsiooniettevõte, UAB Consilium Optimum, mida tarbijad tunnevad Fastlinki kaubamärgina, käivitas 18. detsembrini kestva avaliku kolmeaastase võlakirjaemissiooni eesmärgiga kaasata 3 miljonit eurot, pakkudes investoritele 9% aastaintressi (ISIN code: LT0000411266, investment order cook code CSLSPO). Emissioon on tagatud ILTE 1,5 miljoni euro suuruse garantiiga.