Tormi ohvreid hakkab esindama Aivar Pilve advokaadibüroo

Riigipoolse õigusabi andmise vajadus tekkis eelmisel nädalal seoses väidetega, et kindlustusseltsid ei pruugi hüvitada kindlustusvõtjatele tormi tõttu tekkinud kahjusid, teatas ministeerium. Olles tutvunud kindlustusseltside kahjukindlustuse tingimustega, on justiitsministeerium seisukohal, et enamiku seltside tingimuste kohaselt on tormi tõttu tekkinud veekahjude hüvitamine selgesõnaliselt ette nähtud. Seega on võimalik kindlustusseltside keeldumine kahjusid hüvitada kohtus vaidlustada.

Riigi õigusabi saamise eelduseks on kindlustusseltsi keeldumine kahju hüvitamisest põhjusel, et üleujutust ei käsitleta tormikahjustusena. Riik ei osuta õigusabi juhul, kui kindlustusselts on keeldunud kahju hüvitamisest muudel põhjustel ? näiteks ei ole kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustusseltsile õigeaegselt teatanud, on ise lepingutingimusi rikkunud vms.

Valitsus otsustas eile tormikahjude likvideerimiseks ja hüvitamiseks anda kuni 75 miljonit krooni, mille osaliseks katmiseks taotletakse abi Euroopa Liidu Solidaarsusfondist.

Peaminister Juhan Partsi sõnul laieneb riigi toetus kõigile tormi tõttu kahjustada saanud maakondadele. ?Kui selguvad tormis kannatanud elanike kulud, mida ei kompenseeri kindlustusfirmad ega kohalik omavalitsus, arutab valitsus kindlasti nende kulude hüvitamist valitsuse reservfondist,? lisas peaminister.

?Kindlasti taotleme ELi Solidaarsusfondist abi, et hüvitada tormikahjudega seotud kulutusi,? ütles rahandusminister Taavi Veskimägi.

Veskimäe sõnul taotletakse Solidaarsusfondist riigi ning kohalike omavalitsuste poolt tehtud kulude ja kahjude likvideerimise ning osaliselt leibkondadele tehtud kulutuste katmist, mis jäävad kindlustuskattest ja omavastutusest välja.

Vastavalt rahandusministeeriumi asjatundjate komisjoni poolt koondatud teabele tormikahjude kohta otsustas valitsus kabinetiistungil seada ministeeriumidel oma eelarvete liigendamise käigus prioriteediks tormi poolt tekitatud kahju likvideerimine, samuti hinnata oma valitsemisalas tekkinud tormikahjude suurus ja esitada vastavad andmed rahandusministeeriumile.

Samuti tuleb ministeeriumidel kaasata riigi poolt asutatud sihtasutusi ja teiste riiklike toetuste väljastajaid nagu EAS, KredEx, KIK, MES, tormikahjude likvideerimise kulude katmisel ja toetuste andmisel.

Eile jätkusid tormijärgsed parandustööd veel Viljandi- ja Pärnumaal, teatas Eesti Energia.

Nendes kahes maakonnas on tormi tagajärgede parandamine kõige enam aega võtnud, sest kahjustused olid kõige rängemad.

Eile kell 16.00 oli vooluta Pärnumaal veel 153 klienti ja Viljandimaal 485 klienti. Viimaste rikete kõrvaldamine võtab kauem aega, sest töötama peab kohati väga rasketes tingimustes. Neid majapidamisi, kelle elektriliine masinatega maa pehmuse tõttu ka veel lähipäevil parandama ei pääse, on olukorrast teavitatud.

Eesti Energia koduleheküljel on detailne info tormist tingitud katkestuste likvideerimise kohta. Eilsest on seal ka tormi ajal ja järel ilma elektrita olnud klientide arvud maakonniti päevade kaupa. Esimese kaheksa päeva osas on andmed arvestuslikud, kuid annavad päris konkreetse pildi tormikahjude ulatusest. Viimaste päevade lõikes on võimalik olnud anda detailset infot nii klientide arvu kui ka konkreetsete külade-talude kohta.

Autor: ÄP