Maksuamet nõuab intresse ilma õigusliku aluseta

Tallinna halduskohtus loodud pretsedent lubab maksuameti poolt õigusliku aluseta sisse nõutud intressid maksumaksjal tagasi saada.

Antud kohtuotsus paneb tõenäoliselt maksuameti tulevikus kinni pidama Eesti Vabariigi õigusruumis kehtivast kohtuotsuse lõplikkuse põhimõttest, mille kohaselt ei ole võimalik jõustunud kohtuotsust ilma korralise kohtukaebe korrata vaidlustada.

Tallinna linnakohus mõistis 2002. aasta detsembris kriminaalmenetluses kodanik A ja maksuameti vahel sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe alusel A kriminaalkoodeksi järgi süüdi maksuhaldurile tahtlikult ja jätkuvalt valeandmete esitamise eest, mille tulemusena jäi riigil maksudena laekumata poolteist miljonit krooni.

Kohus mõistis A-lt maksuameti kasuks välja poolteist miljonit krooni ja kohustas

A-d heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu poolt määratud tähtajaks, mida süüdimõistetu ka tegi.

Süüdimõistetud A tugines kohtuotsuse lõplikkusele ning teadis, et kõik rahalised kohustused, mis tulenesid kriminaalasjast, on täidetud.

Pärast kohtuotsuses määratud maksude mittetasumisest tekkinud kahju hüvitamise tähtaega ehk 2003. aasta oktoobris andis maksuamet A-le korralduse tasuda hüvitatud summalt intresse.

Maksuamet, juhindudes maksukorralduse seadusest, asus intresse hüvitatud kahjusummale juurde arvestama, võtmata arvesse, et kriminaalmenetluse raames lahendati lõplikult kogu vaidlus riigi poolt saamata jäänud maksusummade üle.

Maksuamet, asudes jõustunud kohtuotsusele hiljem intresse juurde arvutama, ei arvestanud, et kohus on teinud otsuse Eesti Vabariigi nimel, millega väljendatakse riigi lõplikku seisukohta antud asjas.

Põhiseadusest tuleneb õiguspärase ootuse põhimõte, mille kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et jõustunud õiguspärane kohtuotsus jääb kehtima kohtuotsuses kirjeldatud mahus.

Kui maksuamet oleks kriminaalmenetluse vältel leidnud, et neid ei rahulda poolteise miljoni krooni suurune kahjuhüvitis, siis oleks pidanud tooma välja intressinõude lihtmenetluse nõusolekus.

Kuni möödunud aasta 1. juulini kehtinud kriminaalmenetluse koodeks sätestas, et lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilhagejal õigust sellest nõusolekust loobuda.

Maksuamet tsiviilhagejana nõustus lihtmenetlusega, kus lepiti kokku, et A hüvitab maksuametile nõude aluseks olnud kahju poolteist miljonit krooni. Selline maksuameti nõusolek kahjuhüvitise summa puhul on siduv ning kahjuhüvitise suurus ei ole hiljem maksuameti poolt meelevaldselt suurendatav intresse juurde arvestades.

Maksuamet, jättes lõpliku nõude esitamata enne lihtmenetluse kohaldamist, minetas õiguse nõude esitamiseks tulevikus. Reeglina lõppeb maksõigussuhe täitmisel. Samas võib maksuõigussuhe lõppeda ka õiguse minetamise teel.

Õiguse minetamine tähendab, et nõudeõigust omav isik, antud juhul maksuamet, jätab tegemata nõutava toimingu, mille tulemusena ta kaotab õiguse realiseerida oma nõuet. Ehk siis maksuametil ei ole võimalik kriminaalmenetluse raames väljanõudmata intresse hiljem nõuda maksumenetluses. Viimati nimetatud asjaolu kinnitas septembri lõpus ka Tallinna halduskohus pretsedendi loonud lahendis.