Eesti Telekomi aktsia sulgus täna 115,78 kroonil ehk kõrgeimal tasemel pärast möödunud aasta 13. aprilli.
Pragune turuhind ületab juba 5,4 protsendiga TeliaSonera 109,84 kroonist pakkumishinda Eesti Telekomi väikeaktsionäridele, mida on võimalik aktsepteerida kuna 23. veebruaril.
Pakkumishinnast kõrgemal toimub kauplemine näitab, et investorid ei näe põhjust aktsiaid nii madala hinnaga maha müüa ning Eesti Telekomi aktsia jääb Tallinna börsile.
Aktsiaturgudel pole haruldane, et aktsia liigub pakkumishinnast kõrgemal.
Finantsuudisteagentuur Bloomberg andmeil on hetkel Euroopas paarkümmend sellist juhtumit, kus ettevõtte aktsiatega kaubeldakse pakkumishinnast kõrgemal. Ning paarkümmend sellist juhtumit, kus kauplemishinna all.Monitooring hõlmab vähemalt 250 miljoni euro suurusi ülevõtmispakkumisi, kuhu ka TeliaSonera oma 486 miljoni eurose (7,6 miljardit krooni) pakkumisega klassifitseerub.
Üks tuntumaid käimasolevaid ülevõtmispakkumisi on Deutsche Telekom pakkumine T-Online aktsiatele.
Kui Saksa telekomigigant soovib oma 2,9 miljardi euroses pakkumises saada T-Online aktsiaid endale 8,99 eurot tükk, siis väärtpaberiga kaubeldakse turul ligi kümnendiku võrra kõrgemal.T-Online juhatus ja nõukogu on avalikult öelnud, et peab Euroopa suurimale internetikompaniile tehtud pakkumist madalaks.Eesti Telekomi nõukogu pole TeliaSonera pakkumishinna kohta sõna võtnud kuid on tõdenud, et ettevõttele endale oleks TeliaSoneraga liitumine kasulik.
Hansapanga aktsia jätkas täna neljandat järjestikust päeva vaikset odavnemist.
Väärtpaber sulgus 155,68 kroonil ehk 0,4% miinuses.Möödunud teisipäeval tehtud ajaloo kõrgeimast sulgemistasemest (162,10 krooni) on väärtpaber taandunud juba 4%.
Baltika aktsia sulgus väga madala kauplemise tulemusena 25,03 kroonil ehk 4,2% miinuses. Samas väärtpaberi ostu- ja müüginoteering täna praktiliselt ei muutunud.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart tänase Läänemereriikide olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.