Geenivaramu eelarve ootab riigilt lisaraha

Geenivaramu 2005. aasta eelarve peab olema 36 miljoni krooni suurune, et andmepanga kasvutempo jõuaks 2007. aastaks 100 000 proovini. Praegu on Eesti Geenivaramul olemas 10 protsenti vajaminevast summast.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on riigi osalus olnud seni väike, sest projekti on esitatud kui atraktiivset erakapitalile. Siiski peetakse riiklikku rahasüsti oluliseks, sest see annab positiivse signaali välisinvestoreile. Praeguseks projekti investeeritud 70 miljonist kroonist pärineb 98 protsenti erainvestoritelt. Riigi osalus on piirdunud 1 miljoni kroonise käivitustoetusega ja 4 miljoni kroonise laenuga.

Riigi osaluse suurenemine on võimalik pärast seda, kui Geenivaramu esitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile strateegia aastani 2010. Edasi tuleb Geenivaramu küsimus arutusele teadus- ja arendusnõukogus.

Nõukogu töös osaleb ka Eesti Geenivaramu nõukogu esimees Richard Villems, kelle sõnul on Geenivaramult aegade jooksult nõutud rohkesti plaane. ?Neid on koostatud ühel, viiel, kahekümnel ja ka sajal leheküljel ja kõik nad on kättesaadavad asjaomastele instantsidele,? ütles ta.

Teine riikliku rahastamise võimalus on Eesti Geenivaramu jaoks haridus- ja teadusministeeriumi Teaduste Tippkeskuste programm, mida rahastatakse EASi kaudu. Praegu on programmis osalejate ring piiratud kümne tippkeskusega, näiteks Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus, TÜ Füüsika Instituut, Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskus.

Kuna Geenivaramu loob andmebaasi, mitte ei tee teadust, on teda raske sobitada programmi tingimustele vastavaks. Eesti Geenivaramu nõukogu esimehe Richard Villemsi sõnul pole EASil raske finantseerida avaliku konkursi korras geenidega seotud teadusarendusprojekte. ?Kuid andmebaaside loomine ei mahu tavaformuleeringu raamidesse,? tõdes ta.

Eesti Geenivaramu sai eile positiivse vastuse rahataotlusele Põhjamaade Innovatsioonikeskuselt rahvusvahelise kliiniliste uuringute võrgustiku loomiseks. Summa sihtotstarbelisus ei aita Geenivaramut tervikuna.

Geenivaramu on kui raamatukogu, mille vormiks on tilk verd ja andmestik selle vere andja kohta. Meil on küla- ja maakonnaraamatukogud. Ja ka Tartu Ülikooli raamatukogu. Lugejate ring on loomulikult nendes erinev nii arvult kui ka selle seltskonna poolest, kes lugejakaarti omada tahaks. Geenivaramu peab saama tasemelt vähemalt Tartu Ülikooli raamatukoguks. See tähendab palju rohkem säilikuid. Kvaliteedi pärast ma ei muretseks. Eesti teadlaskond peab Geenivaramut aktsepteerima kui teaduse tugi- või infrastruktuuri, mis neile vajalik. Siis nad leivad ka lahenduse raha osas.

Seni Geenivaramusse investeerinud ärimehed pole edasise rahastamise otsust veel teinud.

Riigikogu liige ja ärimees Neinar Seli on investeerinud Eesti Geenivaramusse raha EGeeni kaudu. Ärimehe sõnul pole talle konkreetset pakkumist edasiseks investeerimiseks tehtud. Kuid projekt on suunatud tulevikku ja annab siis ka kasumit.

?Kehvemaks minna ei saa,? ütles ta.

Investeerimispankur Rain Lõhmuse sõnul pole praegu kõik päris parimas korras.

?Ei tahaks olla pessimist, kuid praegu sealt midagi head ei paista,? ütles ta.

Kokku on Eesti Geenivaramusse investeerinud 17 ärimeest. Lisaks Selile ja Lõhmusele näiteks ka Urmas Sõõ­rumaa, Heldur Meerits, Tarmo Sumberg.