Kesklinna korteri sai neli korda odavamalt

Kui 1995. aastal sai ligi 50ruutmeetrise kahetoalise korteri Mustamäel kätte 100 000 krooniga, siis praegu peab taskus olema vähemalt pool miljonit krooni. Lisaks tuleb arvestada remondirahaga, sest keskmise hinnaga korteri seisukord on enamasti tagasihoidlik.

Kümme aastat tagasi olid korterite hinnad Tallinna kesklinnas ca 4000 kr/m², Kadrioru puhul oli tegemist hinnatasemega ca 3000 kr/m². Magalarajoonide korterite hinnatase oli 2000?2500 kr/m².

Kinnisvaraeksperdi analüütiku Aivar Tomsoni sõnul 1995. aastal eluasemelaene peaaegu ei antud. ?Mingilgi määral toimiv laenuturg kinnisvara kontekstis tekkis alles 1996. aasta kevadel, kui intressid langesid 12%ni ja laenuperiood pikenes 20 aastani. 1995. aastal olid intressid veelgi kõrgemad ? üle 25%,? nentis Tomson.

Sellest hoolimata tehti Tomsoni sõnul tehinguid, kuid valdavalt ilma laenurahata. See pidurdas sel perioodil ka kiiret hinnatõusu. Suurte ja uhkete eramute turuväärtus küündis 500 000 kroonini, kuid enamikul eramutest jäi 200 000 krooni piiresse.

Võrreldes 1994. aastaga tõusid 1995. aastal kinnisvarahinnad umbes paarkümmend protsenti, selgub kinnisvarafirma Mendelson & Co turuülevaatest.

Kõige enam oli arenenud korteriturg. Korterite hinnad kasvasid keskmiselt 15?20%.Samas oli tüüpkorterite hinnatõus 1995. aastal võrreldes 1994. aastaga negatiivne ja seda eelkõige Tallinnas.

Vanade majade turul ei toimunud 1995. aastal erilisi muudatusi. 1960.?1970. aastate tüüpmaju oli turul väga raske müüa. Kaubaks läksid neist vaid hea asukohaga eramud. Kasvama hakkas nõudlus uute ridamajade järele.

Kümne aasta jooksul on kinnisvaratehingute arv kasvanud üle kahe korra, käive on suurenenud kümme korda. Kinnisvaratehingute (nii kinnis- kui vallasasjad) arv oli 1995. aastal 16 616 (neist 674 tehingut kinnisasjadega) ning kogukäive ca 2,1 miljardit krooni.

Tallinna ja Harjumaa tehingute käive tehingute kogukäibes oli suhteliselt tagasihoidlik, küündides 60%ni (hetkel 70?80%). Kinnistute koguarv ehk siis potentsiaalse kauba hulk oli 1995. aasta 1. jaanuari seisuga kõigest 4318. Loomulikult kaubeldi kinnisvaraturul pigem hoonete ja hooneosade kui vallasasjadega.

Tegevuse lõpetanud Tallinna Pank ehitati Püha Barbara kalmistule, Roosikrantsi tänav 2a krundile. Peahoone, mille ehitus maksis üle 145 miljoni krooni, valmis 1997. aastal. Maja haldajaks jäi esialgu projekti elluviimiseks loodud PT Investeeringud. Hoone 9300 ruutmeetrist kasulikust pinnast anti 70 protsenti rendile Tallinna Pangale, ülejäänu renditi välja büroopindadeks.

13. juulil 1998 andis Eesti Pank oma nõusoleku Hansapanga ja Hoiupanga ning Ühispanga ja Tallinna Panga liitumiseks. Tegemist on kahe Eesti oludes suurpanga mõõtu välja andva struktuuri tekkega.

Endise Tallinna Panga haldaja PT Investeeringute ASi ainuomanik Ühispank müüs 2001. aastal oma osaluse ASile Santroveto. Müügihinda ei avalikustatud.

1995. aasta lõpus ootavad pealinlased RETi kvartalis mitme büroohoone rekonstrueerimise lõppu. Tegemist oli Eesti tolle aja suurima erakapitalil põhineva kinnisvaraprojektiga.

Kui RET Arengugrupp 1994. aasta 15. aprillil kolm aastat pankrotis olnud tehase hooned 40 miljoni krooni suuruse alghinna eest ostis, oli risk küllaltki suur. Lihtne renoveerimine eeldas juba paarisada miljonit. Viieteistkümnest Punase RETi majast kanti osa maha, osa renoveeriti. Projekt nägi ette ka uute hoonete ehitamist.

RET Arengugrupp tahtis ehitada rohkem kui 30korruselise kõrghoone, kus all garaa?id, peal hotell ja kõige kõrgemal luksuskorterid. Paraku ei andnud linn kõrghoone ehituseks luba. Arvestades keskuse suurust, head asukohta ja selle mitmeti kasutatavust, tekkis Arengugrupi omanikel idee taotleda nime Tallinn World Trade Center. Kolm aastat varem oli ka Tallinna Teenindusmaja taotlenud Maailmakaubanduse Keskuse mainekat nimetust, kuid selle äriplaan ei leidnud Maailmakaubanduse Assotsiatsiooni heakskiitu.

Kuigi juba kümme aastat tagasi taheti Pärnu maantee ja Tondi tänava ristile ehitada uhke ärihoone, löödi kopp maasse alles eelmisel aastal. Osten Tori krundile ehitatakse 158 korteriga äri- ja eluhoonet, millest tuleb suurim taasiseseisvumis-järgne elamu Eestis.

1995. aastal ostis pankrotivarana pooliku hoone Soome ärimees Ismo Ojala. Viimane lubas hoone valmis ehitada sama aasta lõpuks. Aasta lõpuks olid aga töödejuhataja putkad ehitusplatsilt kadunud.

Hoone algne tellija ja finantseerija oli AS Talu, kelle suuraktsionäriks oli jäätist ja lihatooteid valmistav Estkompexim.

Soomlaste plaanid olid ekspertide arvates liiga roosilised. Projekt nägi ette koos keldrikorrusega üheksakorruselise hoone ehitamist üldpinnaga 12 000 m².

Hoonesse oli planeeritud tosin lukskorterit, äri- ja büroopinnad, oma soojussõlm ja autode parkimiskohad. Korteri omanike käsutusse oli planeeritud paar aeda, millest üks oleks olnud 400 m² suurune katuseaed, sauna, basseini ja kogu maja katva valvesüsteemiga. Katusele kavatseti ehitada isegi helikopteri laskumisväljak.

Kuigi Amerest Hotels kavatses Tallinna hotelli kõrval asuvale krundile juba 10 aastat tagasi ehitada Sheratoni hotelli, laiutab seal ikka veel suur auk. Vahepeal on muutunud vaid omanikud, 2002. aastal sai krundi endale Grand Hotel Tallinna haldav OÜ Maranello Vara. Amerest jõudis valmis kaevata vaid vundamendiaugu, seejärel tekkisid ehitajal kohtuvaidlused ühe kinnistu õigusjärgse omanikuga ja kogu ehitus jäi seisma. Grand Hotell lubas Tallinna kõrval juba kümmekond aastat laiunud nn Sheratoni auku rajada paari aasta jooksul atraktsioonidega veepargi koos tervisekeskuse ja restoraniga. Ehitus peaks valmis olema 2006. aastal.

1995. aastal sai alguse ka Mustamäele rajatava Magistrali kaubanduskeskuse ehitusprojekt. Sõpruse puiestee ja Vilde tee nurgakrundi omanik oli tänaseks Eestis tegevuse lõpetanud Shell Eesti, kes plaanis sinna rajada nii bensiinijaama kui ka ärihoone. Ärihoone ehituseks anti maa rendile norrakatele, kes sinna ehitasid enam kui 100 mln krooni maksnud äri- ja kaubanduskeskuse.

1995. aasta kevadel avas ETK Hotelli AS Tallinna kesklinnas uue turismiklassi hotelli Central ja restorani Primavera.

Hotellis on 125 kõigi mugavustega tuba, neist 113 kahekohalist, kaheksa sviiti janeli apartementi. Kahekohaline hotellituba maksis 500 krooni päev.

Jõuludeks valmib Nõmmel 2800 ruutmeetri suuruse pinnaga kaubandus- ja teeninduskeskus, mille ümberehitamine endisest Nõmme restoranist läheb maksma ligi 15 miljonit krooni. Kolmekorruselise hoone esimesele korrusele tuleb projekti kohaselt suur toidupood ja kiirtoidurestoran. Keldrikorrusele, kus varem asus katlamaja, ehitatakse pubi.

Kaubandus-teeninduskeskuse teisele korrusele tuleb äritänav, kolmandal korrusel saavad bürooruumid 14 firmat.

AS A.P.S. ostis linnalt hoone 2,8 miljoni krooni eest avalikul konkursil.