Kontroll Eesti Energia tegevuse üle on vajalik

Eesti Energia põhjendab kõiki tormi­päevadel tekkinud elektrikatkestusi force majeure?i ehk vääramatu jõuga ja seetõttu klientidele elektrikatkestuste tõttu tekkinud kahjusid kinni ei maksa.

Äripäeva meelest on tegu liiga rutaka järeldusega ? ootame ära, mida ütleb energiaturu inspektsioon, kes asus kontrollima ulatuslike elektrikatkestuste põhjusi.

Kontroll on toimetuse meelest vajalik, sest eelmisel nädalal telekanalites ja ajalehtedes avaldatud intervjuudes ja uudislugudes on ilmnenud vastuoksusi energiafirma juhtide selgitustes. See paneb kahtlema Eesti Energia (EE) väite sajaprotsendilises paikapidavuses.

Torm oli viimaste aastakümenete tugevaim ? tuulekiirus ulatus Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel 38?39 meetrini sekundis. Elektrikatkestuste nii suur ulatus ? tormi tipphetkedel oli ettevõtte andmeil elektrita ligikaudu 110 000 klienti ? võis aga osaliselt olla tingitud Eesti Energia enda lohakast igapäevatööst. Ning ettevõte üritab nüüd vältida kahjunõuete maksmist, põhjendades kahjusid vääramatu jõuga.

Energiafirma ei pea kahjusid kliendile hüvitama, kui tegemist on vääramatu jõuga ? seadused ei näe seda ette. Isegi siis mitte, kui klient on pärast tormi kaks nädalat ? nagu olid möödunud nädala lõpus ligi pool tuhat EE klienti ? elektrita olnud. Võrguteenuste kvali­teedinõudeid käsitlev määrus ei sea energiafirmale isegi tähtaega, milleks peaks ta voolu kliendile taastama.

Eesti Eergia juhi Gunnar Oki sõnul konkreetseid tähtaegu ei saagi sel puhul nimetada. Liine oli veel eelmise nädala lõpus maas sadade kilomeetrite kaupa ning ligipääs paljudele kohtadele raskendatud ? talv soe ja maa pehme, rasked masinad ligi ei pääse. Toimetuse meelest pidanuks energiafirma sellistel juhtudel tagama klientidele voolu kasvõi ajutiste vahenditega ? näiteks generaatorite abil.

Pärnu- ja Viljandimaalt on tulnud signaale, et Eesti Energia ei ole tõepoolest oma igapäevatööd mitte kõikjal ja alati kohusetundlikult teinud, vaid on lasknud liinitrassid metsa kasvada.

?Liinitrasse hooldatakse üle terve Eesti pidevalt ehk ma ei usu, et mõni liinitrassil kasvav puu oleks liinile kukkunud,? tõrjus Gunnar Okk Postimehele antud intervjuus süüdistusi, nagu oleks EE-l endal liinitrassid puhastamata. Tehnikadirektori Lembit Vali sõnul oli aga umbes 90% elektrikatkestustest tingitud tormis murdunud puude kukkumisest elektriliinidele.

Elektriohutuse seaduse järgi on liini kaitsevöönd 2?40 meetrit olenevalt pinge suurusest. Kaitsevööndite piirid on paika pandud, kuid Vali sõnul annab metsaseadus kõik õigused metsaomanikule ja need ei luba oma maal puid maha võtta.

Energiaturu inspektsiooni peadirektor Märt Ots viitab kontrolli vajadust põhjendades Hiiumaale, mis jäi elektrita paar päeva pärast orkaani ? Saaremaal Pammanas kukkus Hiiumaad elektriga varustanud 35kilovoldisele liinile kaks mändi. Need puud, mis tormi ajal liinidele kukkusid, kasvasid liiniohutustsoonis ammu enne Vali mainitud metsaseaduse valmimist.

Kui EE ei hinda praegu objektiivselt elektrikatkestuste põhjusi ega kõrvalda neid, ei saa me olla kindlad, et EE järgmiseks vähegi tugevamaks tormiks paremini valmis on kui praegu.

Autor: ÄP