Moodne remont viib vana maja väärikuse

Teadmatusest, rahanappusest või ükskõiksusest lendavad prügikasti materjalid ja detailid, millel on ajaloolist ja rahalist väärtust rohkem kui asemele toodud kipsil, plastikul või teistel tehismaterjalidel. Esmane viga on oma teadmistele lootma jäämine. Vana võib küll meeldida, aga see ei tee teist automaatselt asjatundjat. Konsulteerige muinsuskaitsespetsialistide või Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK, www.renoveeri.net) inimestega.

SRIKi juhataja Tarmo A. Elvisto sõnul infokeskusel mingeid ametlikke järelevalvefunktsioone ega -kohustusi ei lasu, küll aga püüavad nad majaomanikele selgitada vanade majade väärtust ja nende korrastamise eripära. ?Inimesed teevad sageli kas teadmatusest või hoolimatusest nii endile kui ka oma väärtuslikele majadele kahju,? ütleb Elvisto, lisades, et riik ja omavalitsused peaksid aitama omanikel mõista nende vanade majade head ja halvad küljed ning eripära.

?Küsitakse, et mis selles sada aastat vanas majas siis nii erilist on,? ütleb Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu. ?On ju seda ennegi remonditud, miks nüüd siis ei või?? Haapsalus on muinsuskaitsjate ja majaomanike vaheliste konfliktide põhjused enamasti soovis väike puumaja oluliselt suuremaks ehitada või kasutada renoveerimisel ebasobivaid materjale. Tavapärane on soov elada nn euro­remonditud majas.

Padu sõnul on oma osa konfliktide tekkes ka vastutus­tundetutel moodsate materjalide tootjatel-maaletoojatel-reklaamijatel. Ikka kohtab reklaame, kus väidetakse, et kunstmaterjal on nagu päris ning igati sobiv kasutada ka vanas majas. Nii lendas äsja pakettakende teelt prügikasti vana ja väärtuslik puhutud klaas koos raamiga.

Padu selgitab, et esiteks on kunstmaterjal külm ja elutu ning selles puudub loodusliku, käsitsi töödeldud materjali eriline aura. Teine ja märksa maisem põhjus on kunstmaterjalide ehitusfüüsikalistes omadustes, mis naturaalsetest materjalidest oluliselt erinevad. Teavet materjalide ja soovituste kohta pakuvad SRIKi internetilehekülg ja ka muinsuskaitseameti kodulehekülg www.muinas.ee.

Renoveerija jõukus on kahe otsaga asi, rahast tähtsam on õige suhtumine. Tarmo A. Elvisto sõnul võib omaniku raha­koti paksus nii mõnelgi korral halba teha: kui üritatakse liiga kiiresti kõike uueks ja ?ilusaks? muuta. Sageli on nukra tulemuse põhjuseks aga rahakoti kõhnus, näiteks siis, kui vanadele majadele on odavad ja vale mõõduga plastikaknad paigaldatud.

Kõhnemas rahakotis võib muinsuskaitse seisukohast näha ka positiivset. ?Väiksemad võimalused sunnivad küll säästlikumalt remontima-ehitama, kuid samas kärbivad ka juurdeehituskava tagasihoidlikumaks,? tõdeb Tõnis Padu. Rahahulk üksi ei määra siiski kvaliteeti, probleemid on erinevatel juhtudel sarnased.

Elvisto sõnul pöörduvad SRIKi poole pigem nooremad inimesed, kes ei taha väga palju kulutada, kuid on huvitatud omanäolisest ja/või ökoloogilisest elamust. Vana maja targalt korrastades ja vana säilitades on võimalik raha päris palju kokku hoida.

Omanikud konsulteerivad Elvisto kogemuse järgi muinsuskaitsjatega üldiselt hea meelega, hirmu tunnevad nende ees aga paljud ehitajad, kelle töö muinsusspetsialistid keerulisemaks muudavad.

Oma nime avaldamisest keeldunud majaomanik räägib ilmeka loo, kuidas ehitusmees soovitas külla kutsutud muinsuskaitseametnikku mitte sisse lasta, sest ?see keelab niikuinii kipsplaadi panemise ära?. Ei keelanud, küll aga soovitas seda mitte kasutada. Tulemus sai hoolimata ehitaja esialgsest vastuseisust suurepärane. Tarmo A. Elvisto ei soovita muinsuskaitsega vastuollu minna, samuti mitte karta, vaid uurida, kuidas oleks õige ja kasulik talitada ning oma vajadused vana maja võimalustega kokku viia.

Spetsialist tasuks kutsuda nõu andma ka nende vanade majade remontimise juurde, mis otseselt muinsuskaitse all ei ole. Muinsuskaitsjate ja asjatundjate nõuded ja nõuanded on põhjendatud. Omaniku ja spetsialisti koostöös on kergem leida ka kompromisse, mis lisavad majale väärtust, mitte ei kahanda.

Kõlab ehk küüniliselt, kuid kui endal pole võimalusi ja tahet vana ja ajalooliselt huvitava majaga tegeleda, tasub maja müüa neile, kellel soov ja raha olemas. Vana asemele on alati võimalik osta odavam ja vähem kulukas eluase. Omale kodu valides tuleks sellele eelnevalt mõelda ning valida maja, mis soovidega kõige enam kokku sobib.

Vana hoone väärtuseks on kindlasti tema võimalikult algupärane välimus ja detailid. Puumaja on ehk kõige kohasem võrrelda vana puidust purjelaevaga. Selle algupärast välimust oskab enamik meist hinnata ega kipu seda ümber ehitama tänapäevaseks lõbusõiduvahendiks.

Autor: Peep Ehasalu