1993. aastal läheb lahti peadpööritav võidujooks Eesti ettevõtetele ? algab erastamine. Kunagi varem ega hiljem pole Eesti ettevõtluses nii palju ostetud ja müüdud. Omanikevahetus toob kaasa skandaale ja kohtuprotsesse. Samal ajal arenevad kiiresti pangandus ja kindlustus. Välisfirmade huvi Eesti vastu kasvab ja välisinvesteeringuid tuleb Eestisse ka muid teid pidi kui erastamise kaudu.
Kiire arenguga aga ei jäänud tulemata ka pankrotilaine, millest ei pääsenud ei tööstus, põllumajandus ega ka pangandus, mida valuutaäri ülikasumite kadudes halvas tootmise hääbumine ja tööpuuduse kasv. 90ndatel tegutsenud poolesajast rahaasutusest on alles jäänud vaid kaks suurt ja kaks väiksemat kodumaist panka.
1995. aastat võib aga nimetada ulmeprojektide aastaks. Iga järgmise hiigelprojekti avalikustamisel tekib küsimus, kas kõik need ehitusprojektid tõesti teostuvad või on tegemist blufiga. Elu on näidanud, et suurte ärikeskuste rajajatel õnnestus hankida piisavalt kapitali, et osta või rentida krunt ja tellida projekti arhitektuuriline lahendus. Sellega aga paraku asi lõppes.
Nüüd, kui möödas on 10 aastat, on isegi mõned hiigelprojektid käivitunud, nt Osten Tor. Samas on hiiglaslikud festivali- ja messikesused, sh Patarei vangla, Tondi kasarmute projekt jms, veel teostamata.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.