Veel hullem oli olukord Põhja-Carolina osariigi pealinnas Raleighs, kus sadas maha veidi üle 2 sentimeetri lund. Selle tulemusel toimus enam kui 1000 liiklusõnnetust ning 3000 kooliõpilast pidid koos õpetajatega öö koolimajas veetma, sest polnud busse, mis nad koju oleks toimetanud.
On ikka naljatilgad need ameeriklased, et mõned sentimeetrid lund neid liikluskaosesse ajavad, mõtleme meie. Kuid USAs tuleb ka mõnesentimeetrist lund tõsiselt võta, sest siin on nii palju sõidukeid. Eestis oli selle aasta 1. jaanuari seisuga ARKis arvel 571 312 mootorsõidukit, mis teeb ühe sõiduki umbes 2,3 inimese kohta. USAs seevastu on arvel umbes 233 miljonit mootorsõidukit, mis tähendab ühte sõidukit 1,3 inimese kohta.
Sama kehtib juhilubade kohta. Kui Eestis oli eelmise aasta 1. juuli seisuga välja antud 540 501 juhiluba, siis USAs oli 2003. aastal 196 miljonit loaga juhti. 1000 juhtimiseas elaniku kohta teeb see transpordistatistika büroo andmetel 868 inimest ehk vaid üks kümnest ei juhi autot.
Pealinnas Washington DCs on registreeritud küll vaid üks mootorsõiduk 2,6 inimese kohta. Samas sõidab linna, kus asuvad pea kõik riigi keskvalitsuse peakorterid, iga päev umbes kaks korda suurem arv töötajaid, kui siin elanikke on. Washington Posti andmetel tehakse ainuüksi metrooga Washingtonis tööpäeval kokku umbes 650 000 sõitu ning oma autoga sõitjad istuvad igal aastal ummikus keskmiselt 67 tundi ehk peaaegu kolm ööpäeva.
Kuigi pealinnas sajab aastas keskmiselt kokku maha kõigest 40 sentimeetrit lund, töötab pealinna transpordiameti ?lumemeeskond? ameti pressiesindaja Bill Rice?i kinnitusel aasta läbi. ?Me valmistume lume tulekuks aasta otsa,? märgib ta telefonikõnes, mis saabub kell kaheksa õhtul ? Rice on tegelenud 10sentimeetrise lume koristamise, soola puistamise ja liikluse korraldamisega mitu päeva varahommikust hilisõhtuni. ?Me muretseme ja hooldame varustust, teeme katseid, kas kõik ikka töötab. Kui lumi tuleb, on masinad juba ootel.? Washingtoni aastane lumekoristuseelarve on olnud mitu aastat 3,2 miljonit dollarit (umbes 38 miljonit krooni).
Kui Tallinnas tõi aastatagune lumetorm tänavatele kokku 150 lumekoristusmasinat, siis USA pealinna 10sentimeetrist lund koristas ja tänavaid soolatas tipphetkel 200 masinat ning töödes osales kokku 300 inimest.
Lumepiirkonda jäävate linnade peamine eesmärk on hoiatada inimesi (erinevalt Eestist ei ole siin talvekummid paljudes osariikides nõutavad) ning hoida puhtad kõige sõidetavamad maanteed. Washington DCs kehtestati kella kaheksast laupäeva hommikul kella kuueni pühapäeva hommikul eriolukord ning sel ajal ei tohtinud sõidukid märgitud teedel, mida on linnas 110, parkida.
Kui inimesed seda soovi ei austa, on trahvid kerged tulema. Washingtonis sai trahvi mitusada inimest ja mitusada autot veeti ka ära ? lõplikud numbrid pole veel kokku löödud. Trahvisumma oli 250 dollarit (3000 kr). Nädalavahetusel 0,7meetrise lumekihi alla mattunud Bostonis veeti aga teedelt minema ligi 500 sõidukit ning üle 3700 juhi sai trahvi, sest auto oli pargitud sinna, kus see eriolukorras polnud lubatud. Bostoni ametnikud on kinnitanud, et see nädalavahetus ammendas kogu aastase 7,5 miljoni dollarilise (90 mln kr) lumekoristuseelarve.
Kui arvestada, et lumetormide tekitatud segadus suureneb autode arvu tõustes, siis on ka Eestil põhjust valvel olla. ARKi andmetel oli möödunud aasta alguses kaheksa protsenti vähem mootorsõidukeid kui tänavu 1. jaanuaril. Ning ka juhilubade arv tõuseb: kui 2003. aasta 1. juuli seisuga oli Eestis välja antud 517 981 kehtivat juhiluba, siis mullu juulis oli see number juba 540 501.
Seotud lood
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.