Orkaanile pole ühest vastumürki

Elektri varustuskindluse osas peavad meil olema realistlikud ootused. Orkaani vastu, mis laastas olulises ulatuses ka Euroopa parimas seisus olevaid Skandinaavia võrke, pole ühest ja kindlat vastumürki.

Tuul murrab puid sealt, kus veidi lagedam ? ka liinikoridoride äärest. Elektriliini kaitsevöönd ja liinikoridor on erinevad mõisted. Eelkõige on kaitsevöönd seaduses sätestatud eesmärgiga tagada inimeste ohutus ? ehk piiratakse maaomaniku kolmandate osapoolte õigusi kaitsevööndi alal tegutsemiseks (nt on keelatud elektripaigaldise omaniku loata kaitsevööndis ehitamine, maaparandustööd, puude langetamine). Liinitrassi laius on üldjuhul väiksem ja peab tagama normaaloludes liini tõrgeteta töö.

Viimane torm oli harukordne tuule kiiruse ? tipphetkel ligi 40 m/s, rahvusvaheliselt määratletakse orkaani mõisteks tuule tugevust alates 32,7 m/s ? ja maismaal tekitatud purustuste poolest. Purustused oleksid olnud väiksemad, kui maa oleks olnud külmunud. Ka täna Eestimaal ringi sõites võib näha metsaääri, kus tormituul puud viltu vajutas. Väga niisketes kohtades, kus maapind puu juurestikku kinni hoida ei suutnud, vajusid puud päev-paar hiljem pikali. Kui praegu tuleks jäidet või märga lund, hakkaksid viltu vajunud puud kukkuma.

Liinitrasse hooldatakse tõepoolest igal pool. Küll aga pole mõistlik kogu kaitsevööndi ulatuses puid maha võtta. Eranditeks on kõrgepingeliinid ja kriitilisemad kohad keskpinge­liinidel. Selle eeldus on, et iga metsaomanik annab kooskõlastuse vastavalt metsaseadusele hooldetööde tegemiseks. Kaitsevööndi maksimaalseks säästmiseks kasutatakse liini lähedal oleva metsa latvade lõikamist 45kraadise nurga all. Nii säästetakse puu ja oksad ei ohusta liini. Luba vajalike tööde läbiviimiseks meil kahjuks pole.

Hinnates Hiiumaa elektrikatkestust, tuleb kujundada seisukoht, kas definitsiooni järgi orkaan oli vääramatu jõud loodusõnnetuse tähenduses. Nimelt põhjustas orkaan lisaks puude liinile kukkumisele ka paljude puude viltuvajumise, mida kergem tuul hiljem liinile kukutab. Seetõttu on karta üksikute elektrikatsetuste tekkimist ka lähitulevikus.

Pammana poolsaarel Hiiumaad toitvate liinide peale kukkunud männid kasvasid väga vesises paigas ning tõenäoliselt olid vajunud viltu orkaanist põhjustatuna. Liinide projekteerimisnormid näevad ette vastupidavust tuule kiirusele keskmiselt kuni 25 m/s.

25. jaanuaril kell 10 oli tormi tõttu tekkinud katkestuste tõttu veel vooluta 183 klienti, sh Pärnumaal 8 ja Viljandimaal 175. Elektrivarustuse taastamist on aeglustanud ekstreemsed tingimused ? üleujutatud aladel pole võimalik liiniposte paigaldada. Lihtsamate rikete kõrvaldamiseks on kasutatud paate ning kanuusid. Taastamistöid oleks kiirendanud oluliselt ilma külmenemine, mida pole kahjuks senini juhtunud.

Olukorras, kus tänase inves-teeringute taseme juures elektrivõrgu keskmine vanus jätkuvalt kasvab (olles juba täna oluliselt üle optimaalse 20 aasta piiri), pole reaalselt võimalik tormikindlat võrku ehitada. Tundmatute ekspertide korduvalt väljapakutud idee paigaldada üle Eesti kaabelvõrk pole reaalne, kuna maakaabli paigaldamise hind koos materjaliga on kaks korda kallim õhukaabelliinidest. Mitmel pool eeldaks maakaabli paigaldamine ka paekivi õhkamistöid.

Tänased investeeringud on suunatud võrgu töökindluse suurendamisele, maa- ja õhukaablit on kokku paigaldatud ligi 20% kõigist liinidest. Tormist tehtavate järelduste põhjal vaatame läbi investeeringute kava, leidmaks võimalusi töökindluse suurendamiseks.

Autor: Kaie Saar