?Tarbijatel on väärarusaam mahladest ? kõik, mida nimetatakse mahlaks, ei olegi sageli mahl,? ütles Aura mahlu tootva Ösel Foodsi juhatuse esimees Tarmo Noop. ?Ka kaupmehed ei tee sageli vahet mahlal, nektaril ja mahlajoogil.?
Ösel Foods, Tallinna Piimatööstus ja Põltsamaa Felix otsustasid, et hakatakse tegema mahlaturust ülevaadet andvaid uuringuid, samuti finantseerivad need kolm ettevõtet osaliselt Saksamaale laborisse saadetavate mahlaproovide kontrollimist.
?See ei ole turu kaitsmine importmahlade müüjate eest, vaid teadaanne neile, et siinset turgu hakatakse kontrollima,? sõnas Noop.
Toiduainetööstuse Liidu juhi Helve Remmeli sõnul on suur osa Eesti mahlaturust importkauba müüjate käes. ?Kurbusega peame nentima, et nii see on,? ütles Remmel. ?Aura mahladel on küll kõige suurem turuosa, kuid kahjuks järgmised kohad kuuluvad Läti tootjatele.?
Ösel Foodsi andmeil oli nende toodetud Aura mahlade turuosa eelmisel aastal keskmiselt 29 protsenti, Tallinna Piimatööstuse toodetud Largo mahladel 8 ja Põltsamaa Felixil 7 protsenti. Suurema turuosaga mahlamüüjad olid eelmisel aastal veel Gutta, Marli ja Solo.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.