• OMX Baltic0,26%268,69
  • OMX Riga−0,7%871,9
  • OMX Tallinn−0,06%1 712,97
  • OMX Vilnius0,71%1 050,57
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,08%8 328,75
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108
  • OMX Baltic0,26%268,69
  • OMX Riga−0,7%871,9
  • OMX Tallinn−0,06%1 712,97
  • OMX Vilnius0,71%1 050,57
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,08%8 328,75
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108
  • 28.01.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Enamikul kaks netopalka koos

Nii esimeses kui ka teises liitumisvoorus kohustusliku pensionisambaga ühinenud inimestel on kogunenud raha pensionikontole juba kahe netopalga ulatuses.
Täpsemalt peaks esimeses voorus liitunutel paari kuu pärast juba kvartali jagu raha kontol olema. Vaikselt on raha kogunenud ka kolmandas liitumisvoorus (enne 2003. aasta novembrit) liitunutel. Neil on pensioniraha koos ligi netopalga jagu. Eelpool tutvustatud arvutuskäik käib nende liitunute kohta, kes on olnud kogu pensionikogumise aja tööga hõivatud ning kelle palk on püsinud stabiilne.
Edetabeli aluseks oleme võtnud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2 + 4% brutopalgast). Raha fondi laekumise päevaks on võetud see päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 18. jaanuar). Lihtsuse mõttes oleme arvestanud, et inimene saab iga kuu täpselt 600 kr eest osakuid. Õigupoolest saavad pensionikogujad alates sellest kuust endale osakuid kogu raha eest, kuna osakuid lastakse nüüdsest välja täpsusega kaks kohta pärast koma.
Samas oleme arvestanud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasudega, mistõttu veidi kehvemas seisus on suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid. Tegelikult kõigi kohta enam nii öelda ei saa. Näiteks suhteliselt suurte teenustasudega ERGO pensionifondid on tabelis tõusnud küllalt arvestatavate kohtadeni.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.24, 09:41
Maailma riikide võlapomm paisus 100 triljoni dollarini
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele