Alanud aasta esimestel päevadel andis EAKO teada, et sel aastal on oodata esimesi kohtuasju internetis piraatmuusikat ja -filme levitavate inimeste üle. ?Loodetavasti isegi esimesel poolaastal,? lisas organisatsiooni tegevdirektor Ilmar Härg.
Autorikaitsjate huviorbiidis on nii need, kes laevad muusikat ja filme üles avalikesse FTP-serveritesse ja oma kodulehtedele, kui ka need, kes kasutavad piraattarkvara hankimiseks failivahetusprogramme. Tuntumad failivahetusprogrammid, mis töötavad peer2peer-põhimõttel ehk kasutajalt-kasutajale, on eMule-eDonkey, BitTorrent, Kazaa ja Soulseek. Nende programmide vahendusel jõuavad uued filmid ja muusikapalad tihti publikuni juba enne nende ametlikku levitamise algust.
Kuna nimetatud programmid töötavad põhimõttel, et millegi saamiseks tuleb ka vastu anda ehk oma faile teiste kasutajatega jagada, siis on omamoodi tegu piraatfailide levitamisega. Lihtsalt failide allalaadimise ja omaks tarbeks kasutamise eest eraisikuid karistama Eestis ei hakata, küll on autoriõigusega kaitstud failide levitamise eest maksimaalne karistus kolm aastat.
?Probleem on teadlikkuses, pärast esimesi kohtuotsuseid hakkavad inimesed kindlasti rohkem mõtlema,? arutles Härg. Tema sõnul ei ole see probleem nii keeruline, kui tihti tahetakse mõista anda. Võrdluseks tõi ta kunagise piraatluse vohamise Kadaka turul. ?1998. aastal räägiti ka Kadaka turust, et see on selline konglomeraat, mille vastu midagi teha ei saa,? sõnas Härg. ?Praegu Kadaka turust enam keegi ei räägi.?
Internetiteenuse pakkujana hindas Elioni internetiteenistuse juhataja Maiko Kalvet failivahetusprogrammide kasutamise jälgimist aga peaaegu võimatuks. ?Me ei jälgi ei seda, kui palju mõni klient failivahetusprogramme kasutab, me ei saakski seda teha,? rääkis ta. Kalveti sõnul oleks selline failivahetajate jälgimine tehniliselt väga keeruline ja kulukas ning ei tasuks lõppkokkuvõttes end ära. ?See oleks ikka ka väga tugev eraisiku privaatsusesse tungimine,? lisas ta.
Küll teeb Elion EAKO ja BSAga koostööd selles osas, et jälgitakse Elioni hallatavat FTP-serverit ftp://toru.hot.ee, mis mõeldud eeskätt suurte failide vahetamiseks, kuid sealt leiab eelkõige piraatluse kahtlusega faile, ja www.hot.ee aadressil asuvaid kodulehti ning autorikaitsjate nõudmisel võetakse piraatlusekahtlusega failid ja kodulehed maha.
Seda, kes ja kuidas failivahetusprogramme jälgima hakkab, Härg avaldama ei soostunud. Kalvet aga kinnitas, et ainukesena on reaalne võimalus selleks internetiteenuse pakkujatel, kellele see tähendaks tohutuid lisakulusid. ?Me oleme väga üheselt öelnud, et see ei ole võimalik,? sõnas Kalvet.
Neid, kes piraatlusega tegelevad, protsentuaalselt või numbriliselt kumbki mees öelda ei osanud, kuid mõlemad mehed nõustusid, et vähe neid ei ole. Kalveti sõnul on siiski tegemist vähemusega, kes pole viimaste aastatega võrreldes kõigi internetikasutajate hulgaga eriti kasvanud.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.