Vanas tehasehoones töötab Il Marine

Tallinlaste igapäevastest käiguteedest on see eemal, nii et juhuslikult sinna sööma ei satu. Aga see esmapilgul tagasihoidlik restoran osutus soojemaks ja maitsvamaks, kui oleks võinud arvata.

Küünal lauale, menüüd, aperitiivid toodi kiiresti ja rõõmuga (nii tühjas restoranis võib uute külastajate saabumine tõepoolest ettekandjaid rõõmustada). Menüü tundus esmapilgul veider, kõik road olid kirja pandud läbiva suurtähega ? ?Röstitud Paltus Suitsutatud Tomatitega Kressi-Melissitartaril? ?, aga võrreldes kõikvõimalike muude söögikohtade õigekirjaapsudega on see ju tühiasi. Kui Karl Suur kirjutatakse suurte tähtedega, siis miks mitte ka Röstitud Paltus, pealegi kui see Paltus nii hea maitseb.

Toidud olid seal tõesti maitsvad, kerged ja kaunid. Ühtviisi hästi oli aetud nii kerget vahemerelist liini kui ka kohalikku joont, nii ?Meloni-Mozarellasalat Basiilikukastmes? kui ka ?Pikantne Vürtsikilusalat Rukkileiva Crostiniga? olid nauditavad. Viimatinimetatu oli kõige tavalisemast kilust, leivast, munast ja sibulast osavalt kokku pandud suurejooneline salat, fantaasiarikas variatsioon kodustel teemadel. Loomulikult oli mozzarella-salatis kasutatud Itaalia originaali, mitte kohalikku viletsat mozzarella-koopiat.

Alati olen raskustes, kuidas kirjeldada sellist teenindust, mis on mitte ainult hea, vaid väga hea. Väliselt on kõik sama: taldrikuid viiakse-tuuakse kiirelt, ei unustata ?Kuidas maitses?? küsimast, roogade koostisosade kohta osatakse vastuseid anda. Ainult mõni harv kord tundub, et ettekandja sellest kõigest tõepoolest hoolib, et ta tõepoolest tahaks, et meile siin meeldiks. Ettekandja Evi pani meid igatahes uskuma, et olime Il Marines oodatud külalised.