Miinimumpalk tõuseb kõikjal Euroopas

Eesti Väliskaubanduse Liidu Teataja kirjutab, et Nii näiteks tõstis Tshehhi Vabariik miinimumpalka 2005. aasta alguses 7,2 protsenti, samal ajal kui inflatsioon selles riigis oli 2004. aastal. 2,6 protsenti.

Veel 11 euroliidu riiki tõstsid aasta alguses miinimumpalku ja seda üsna märgatavalt. Palgatõusu rekordile on siiski lähenemas Bulgaaria ja Venemaa. Bulgaaria valitsus on lubanud miinimumpalga 26-protsendilist tõusu. Vene Riigiduuma on vastu võtnud seadused, mis näevad ette koguni 83-protsendilist miinimumpalga kasvu järgmise aasta maiks.

Analüütikute hinnanguil on rikastes Lääne-Euroopa riikides sellised palgatõusud pigem poliitilised, kui majandusküsimused. Ühendkuningriigis saab miinimumpalka vaid 6-7 protsenti töötajatest, mistõttu ei mõjuta see palgakategooria üldist palgataset. Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias on miinimumpalkade ühtlustamine küll ägedaks vaidlusteemaks valitsuse ja ametiühingute vahel, kuid laiemat mõju nende riikide majandusele väga madalate palkade tõstmises ei nähta.

Pilt on erinev Kesk- ja Ida-Euroopas, sh. Eestis. Nendes riikides on miinimumpalga saajaid töötajate hulgas Lääne-Euroopaga võrreldes oluliselt rohkem, mistõttu ka palgatõusust tulenev inflatsioonisurve on suurem. Samas aga ei piirdu euroliidu uutes liikmesriikides üleüldine palgatõusu surve kaugeltki vaid miinimumpalgaga. Lääne-Euroopa eeskujud hakkavad siin kergitama kõiki palgaastmeid, eriti tippjuhtidele ja spetsialistidele makstavaid tasusid.