Jaemüük kasvas kiiremini kui eelmistel aastatel

Statistikaameti andmeil kasvas kaupade jaemüük möödunud aastal võrreldes 2003. aastaga 15,6 protsendi võrra, 39,26 miljardi kroonini. 2003. aastal oli siinse jaeturu mahuks 33,96 miljardit krooni, aastane kasv 9,5 protsendi võrra. 2002 mõõdeti jaemüügituru kasvuks 15 protsenti.

2004. aastal moo­­dustas kogu jaemüügist toidukaubanduse käive 16,07 miljardit krooni, kasvades aastaga 17,6 protsenti. Hästi läks eelmisel aastal ka kütusemüüjatel, kelle jaekäive kasvas rahas mõõdetuna üle viiendiku, tõustes 2003. aastaga võrreldes 4,63 miljardi kroonini.

2003. aasta tagasimineku heastasid mullu postimüügifirmad, müües kaupa 905 miljoni krooni eest, mis tähendas 74protsendist käibe kasvu.

Eelmisel aastal jäi autode jaemüük ligi protsendi võrra alla 2003. aastale. Neljandas kvartalis oli langus 10 protsenti. Autode ja varuosade jaemüük oli statistikaameti andmeil mullu 2,89 miljardit krooni.

Kokku ligi kaks kolmandikku toidukauba jaemüügist andvate suurte kaubandusettevõtete mullused kasvunumbrid kõikusid. Üle keskmise käibehüppe tegid need ketid, kel oli kasvanud ka poepind. Eesti suurima poeketi Säästumarketi netokäive kasvas 2004. aastal 10,3 protsenti, 2,07 miljardi kroonini. Samasse kontserni kuuluva Citymarketi käive oli 1,49 miljardit krooni, olles aastaga kasvanud 68 protsenti.

ETK süsteemi jaekaubanduse käive kasvas mullu 2003. aastaga võrreldes 13,5 protsenti, jõudes 4,02 miljardi kroonini. Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluva Selveri keti käive oli mullu 1,21 miljardit krooni, kasvades aasta võrdluses 20 protsenti.

Prisma keti juht Leena Lai­tinen teatas eelmisel reedel, et Prismade netokäive ulatus eelmisel aastal 1,15 miljardi kroonini, mis on 15 protsenti rohkem kui 2003. aastal.

Laitinen lausus, et kõigi Prismade käive paranes võrreldes aastaga 2003: ?Ülemiste keskuse turule tulemine ei mõjutanud Sikupilli ja muude Prismade müüki, oleme tulemustega rahul.?