Lõppude lõpuks otsustab kõik personali valik

Tegemist oli nullist rajatava toiduettevõttega, mille omanikeringi kuuluvad tegevjuht, turundusjuht ja müügipealik. Tehase rajamiseks on palgatud vastava kogemusega projektijuht, kes aga ei kuulu omanikeringi.

Tegevjuht pidi määrama prioriteetsed valdkonnad, mille juhtimisega ise tegeleda ja mis delegeerida.

Kuldar Leis valis parimaks vastuseks Kristel Kindsigo töö. Põhjuseks tõi ta pühendumise personali valiku olulisusele. Uue firma käimalükkamisel on tõesti tähtsad kõik valdkonnad, kuid lõppude lõpuks otsustab see, kas palgatud personal on võimeline eri valdkonnad ja seega kogu äri edukalt käima lükkama ja edasi arendama. Teise tööna tõi ta esile ka Tiina Kilksoni töö, kes samuti personalivalikut rõhutas.

Kõigega ettevõtte tegevjuht kahtlemata tegeleda ei jõua ja ega ta seda peagi. Ideaalne tippjuht tunneb juba tegutsevas firmas meeskonda niivõrd hästi, et usaldab team?i otsuseid ja valikute õigsust 100protsendiliselt. Uue tööstuse ?käimalükkamisel? on olukord komplitseeritum. Jagaksin tegutsemise prioriteedid järgmiselt.

Eeskätt nõuab see etapp tehnikajuhi (tehnilise projektijuhi) väga kõrget kompetentsi. Lepingud ehitusfirma ja seadmete müüjatega sõlmib mõistagi tippjuht.

Kui äriplaan ning ehitusprojekt koos vajalike tehnoloogiliste seadmetega paigas, tuleb omanikust tegevjuhil kibekähku pangatee jalge alla võtta. Vähe leidub ettevõtjaid, kellel on 30 miljonit krooni investeerimiskapitali kohe tagataskust võtta.

50 töötaja väljavalimiseks ca 200 inimesega isiklikult töövestlusi pidada käib ka võimekaimal juhil üle jõu. Personali valik võiks seega toimuda etapiviisiliselt. Esmalt valib tippjuht välja veel puuduvad funktsioonijuhid. Tootmisettevõtete põhifunktsioonid on võrdlemisi sarnased, sõltumata sellest, mida toodetakse. Puudu on inimene, kes vastutab tehnoloogia väljatöötamise, tootmisprotsessi toimumise ning tooraine sisseostu eest (tootmisjuht), finantsjuht (raamatupidaja) ja inimene, kelle vastutusalaks on kauba komplekteerimine ning logistika kliendini (laojuhataja).

Ülejäänud töötajad valitakse juba funktsioonijuhtide poolt. Erinevates osakondades tekib töötajate väljaõppe ja tööle rakendamise võimalus/vajadus tõenäoliselt erinevatel aegadel.

?Müüv? bränd on uue toote puhul ääretult oluline. Kuidas sellist brändi luua? Kuidas üldse kaubamärki luua? Näen siin mitut võimalust.

Firmas korraldatakse ajurünnak, kus kõik funktsioonijuhid pakuvad ideid välja. Neist valitakse välja paar parimat, mille alusel agentuur töötab välja kaubamärgi.

Kogu eeltöö toimub turundusjuhi-agentuuri tasandil. Ideed tulevad agentuuri poolt, nende hulgast valitakse ettevõttes välja sobivaim. Otsustajate ring on kitsam ? tegev-, turundus- ja müügijuht.

Ideede genereerimise protsessi on kaasatud nii ettevõtte juhtkond kui ka agentuuri loovinimesed, mille tulemusel sündinud variantidest valib taas kolmeliikmeline tuumik välja lõpliku variandi, mida edasi arendada.

Nüüd tuleb sündinud kaubamärgile anda füüsiline olek ? toode, pakend. Info selle kohta, millist toodet turg ootab või millele on võimalik tarbimisvajadus tekitada, toovad ettevõttesse müügi- ja turundusjuht. Tehnoloogia väljaarendamisega tegeleb tootmisjuht. Kindlasti peab aga see, milliseid tootegruppe üldse valmistama hakatakse, olema paigas juba enne tehase projekti koostamist ? sõltub sellest ju seadmete valik.

Tegelik PR algab juba enne tehase ehitamahakkamist. Ja parimat PRi teeb sel etapil kahtlemata ettevõtte tippjuht ? intervjuud ajakirjanduses, ülevaateartiklid. Kui seejuures liiga selgesõnaliselt mitte öelda välja, mida tootma kavatsetakse hakata, külvab see omapoolset ootusärevust (eeskätt potentsiaalsete konkurentide ridades). Ehituse alguses võib välja anda sobiliku pressiteate selle kohta. Kuni toote turulejõudmiseni näen PRi osas tegevjuhil väga suurt rolli. Kui toode juba turul, jääb uue kaubamärgi tarbija teadvusse viimine peamiselt turundusjuhi ülesandeks. Eks ikka meedia vahendusel ? telereklaam, raadio, trükireklaam, outdoor (sõltuvalt strateegiast ja võimalustest). Hea turundustugi aitab kaasa ka toote kaupluste sortimenti ?sissemüümisel?.

Ülaltoodut lühidalt kokku võttes näen tegevjuhi prioriteetidena uue tehase finantseerimise organiseerimist, funktsioonijuhtide valikut ning esmast PRi. Ilma rahata ehitavad vaid sipelgad ja mesilased, autopiloodi võid peale panna küll lennukile, aga mitte tehasele, ning sa võid ju maailma parimat toodet valmistada, aga kui keegi sellest midagi ei tea, võid uksed varsti kinni panna.

Kuna tegemist on nullist rajatava toiduettevõttega ja ehituse ning tehnoloogiliste seadmete valikuks on palgatud vastava ala projektijuht, siis tegevjuhina võtaksin mina oma peale PR ja personali valiku. Teada on, et tänapäeval on inimkapital just see rikkus, millest oleneb firma edu. Toiduettevõttes on enamus töötajatest eesliinitöötajad, kes kujundavad ettevõtte näo ? seega uue ettevõtte maine kujundamisega tuleb alustada juba enne ettevõtte avamist.

Personali valik on üks pool, aga kindlasti tuleb inimesi ka koolitada ja selgitada neile just selle ettevõtte kultuuri, õpetada meeskonnatööd, tutvustada kõigile töötajatele erinevate tööde spetsiifikat, et nad oleksid võimelised vajadusel üksteist asendama.

PR tööga tuleb alustada kindlasti enne uute toodete tegelikku müüki, välja töötada meeldejäävaid ja isikupäraseid reklaame. Mina isiklikult tunneksin just selles valdkonnas ennast tugevalt. Tunneksin, et suudan oma ettevõtte kujundada tarbijate silmis teistest erinevaks ja sellega meeldejäävaks, mis kindlasti tagab uute toodete müügiedu.

Tänapäeval pole enam tähtis, mida sa müüd, vaid kuidas sa müüd, kuidas sa teadvustad endast ja oma toodetest tarbijale, kuidas oskad veenda tarbijat ostma just seda kaupa.

Tuleb osata tekitada niisugune mulje, et sa müüd just seda, mida tarbija ootab.

Ühe tootmisettevõtte nullist ehitamist ja töösse rakendamist võiks pidada paljude aktiivsete ja heade administreerimisvõimetega inimeste unistuseks. Lisaks protsessi huvitavusele toodab usaldusväärne ja pühendunud meeskond sellisel sisukal perioodil palju läbimõeldud otsuseid ning kvaliteetseid lahendusi.

Tegevjuhina püüaksin eelkõige analüüsida kogu meeskonna võimekust nii indiviidi kui grupi tasandil. Paljud lahendamist vajavad ülesanded on võimetekohased üksikisikule, kuid mahukamad küsimused nõuavad kindlasti kogu meeskonna suurt tähelepanu ja ajupotensiaali. Kuna tegemist on suuremahulise projektiga, siis koostaksin koos meeskonnaga projektikalendri. Sinna märgiksin kuue kuu pärast soovitud tulemuse ja tänase päeva punktid. Sinna vahele jääv ala aga täidaks kalendraalse projektiplaaniga.

Kõigepealt jätaksin tehase ehitamise ja seadmete seadistamise professionaalidele. Kindlasti püüaksin võimalikult palju seal protsessis pealtvaatajana osaleda, sest tehase funktsionaalsus ja liinide tööpõhimõtted on väga suure tähtsusega ka tegevjuhi jaoks.

Personali valiku ning tootearenduse jätaksin müügipealiku ning turundusjuhi pädevusse. Eelkõige vajatakse head müügipersonali, logistika- ning tootmisega tegelevaid inimesi. Kindlasti on neil oma tulevase põhitööga seotult nägemus müügivõrgust, logistikast ja efektiivsest tootmisest. Tootearendus peaks toimuma jällegi suure meeskonna ühistööna, kus kõikidel ettevõtte töötajatel on oma roll täita. Tooted peavad ju tarbijatele meelepärased olema ja selle teadmise saamiseks on suure hulga inimeste arvamus hindamatu väärtusega.

Kaubamärgi loomisel peaks müügipealik, turundusjuht ja tegevjuht võrdse kaaluga osalema, kindlasti tuleb abi paluda ka oma ala professionaalidelt brändiloomise ning kommunikatsiooni valdkonnast.

Puhtalt tegevjuhi valdkonnaks võiks jääda avalikussuhted. Tegevjuhi ning samas ka omaniku suust pärit jutt on tulevastele tarbijatele usutavam, kui näiteks müügipealiku väljaütlemised. Alati eeldatakse, et ettevõtte tähtsaima isiku poolt välja öeldud lubadused ka tõele vastavad. Avalikussuhetega luuakse hea alus turule tulemiseks ja tarbijate poolehoiu võitmiseks.

Finantseerimisskeemi ja äriplaani korrektsiooni eest peaks samuti ettevõtte tegevjuht vastutama. Pankade ees aru andes eeldatakse ikkagi tegevjuhi/omaniku poolset nägemust ja initsiatiivi. Tegevjuhi eelnev saavutuste pagas on tihtipeale pankadele üheks võimalikuks garantiiks. Võimalikud korrektuurid äriplaanis peavad olema kooskõlas omanikega, sest selle muutmisel on kõikide osapoolte arvamus võrdse kaaluga.

Tegevjuht ei jõua kõikide valdkondadega tegeleda ja seetõttu on heal tegevjuhil alati võime asju õigetele inimestele delegeerida.

1. Eelkõige on vaja selget visiooni tulevikus soovitud tulemusest- tehasest, toodetavast kaubast ja turust.

2. Koostada täpne eelarve ja oma idee kaasakiskuv tutvustus. Edasi märgin ära tegevuse alustamise järjekorra. Ajalise kokkusurutuse tõttu tuleb paljusid etappe läbida koos teiste ülesannetega.

3. Eelkõige tuleks otsida vajalike ülesannete lahendamiseks personal. Projektijuhi palkamisega on sellega juba alustatud. Õige inimene õiges kohas tagab plaani kiire realiseerimise ja ette tulevate raskuste ületamise.

4. Tehase ehitus, seadmete valik, finantseering, PR.

5. Viimaseks jätan toote arenduse ja kaubamärgi.

Omanikud peavad ise otsustama oma võimete ja teadmiste üle. Niivõrd mastaapse projekti korral on otstarbekas palgata head spetsialistid ja jätta endale kontrolli funktsioon. Seda kuni viienda etapini, kus saavad oma jõudu rakendada ka turundus- ja müügijuht.

Prioriteetide jaotamisel püüdsin olla aus, õiglane ning arvesse võtta inimeste professionaalsust. Kui inimesed teevad seda tööd, mida nad armastavad ja oskavad, siis saavutavad nad ka hiilgavaid tulemusi ja rahu südames. See aga tagabki ju meeskonna, mis töötab üheskoos edukalt ja firma on kasumlik aastateks (Dream-team !).