Lääne-Virumaale Väike-Maarja lähedale ehitatud jäätmetehas on algusest peale palju kirgi kütnud.
Alguses ei tahtnud kohalikud inimesed sugugi sellist ettevõtet oma valda, kartes hirmsat haisu, mida idee järgi kogu Eesti lihatööstuste jäätmeid ümber töötlev tehas võiks levitada. Siis tekkis segadus tehase ehitusliku poolega, mis tipnes asjaoluga, et tehasele ehitati kolm korda madalam korsten, kui valla detailplaneeringus ette oli nähtud. Paberid tehti siiski ringi ja tehas sai viimasel hetkel vajalikud load kätte. Viimatise tormi ajal aga ajasid elektrikatkestused tehase puhastusseadmed ?lolliks? ja õhku lendas korralik haisupahvakas.
Igatpidi kena ja asjaosaliste sõnul uusimat tehnikat täis jäätmetehas pole ometi vorstitootmisest ülejääva kraami viimane peatuspaik. Lihatööstus saadab oma ohtlikud jäätmed Väike-Maarja tehasesse, kus need liha-kondijahuks töödeldakse. See produkt omakorda veetakse veel ära põletamiseks kas samas maakonnas asuvasse Kunda tsemenditehasesse või teise Eesti otsa Häädemeeste kergkruusatehasesse.
Reedel aga ei võta jäätmetehas oma külalisi sugugi vastu hirmsa, tervet valda katva raipehaisuga. Madalast korstnast tõuseb vaid kergelt hallikat suitsu.
Uue tehase tootmisruumides kilemantlitesse ja sinistesse haiglasussidesse riietatud prominentidest külalised eesotsas põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja keskkonnaminister Villu Reiljaniga siiski kaua ei viibi. ?Küll lehkab,? muigab Reiljan tootmisruumist välja astudes. Õnneks on kogu Eesti lihatööstuste ohtlikke jäätmeid töötlema mõeldud tehases vaid paar ruumi ehk et ringkäik jääb üsna lühikeseks.
Üllatuslikult ei kohta tehase avamispeol lihatööstureid, kuigi just nemad on selle ettevõtte kliendid.
?Kutsuti ikka, aga ei olnud lihtsalt aega minna sellele üritusele,? kostab Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi juht Olle Horm, kui tema puudumise kohta telefonitsi järele pärida. Seevastu on vastset tehast avamas lisaks praegustele ministritele ka endised põllumajandusministrid Ivari Padar ja Jaanus Marrandi, mitmed põllumajandusministeeriumi kõrgemad ametnikud, kohalikud vallajuhid, riigikogu liige Rakverest Toomas Varek, rohkem Tallinna vanalinna korteriafääriga seoses tuntuks saanud Jüri Ott jne.
Kõlistatakse klaase, peetakse kõnesid, kiidetakse uut tehast ja tänatakse kohalikke elanikke, kes oma valda tehase lubasid teha.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.