Üldine traadita internet tuleb varem või hiljem

Riik plaanib kasutada aastaid jõude seisnud NMT-sagedusressursi kogu Eestit katva traadita internetivõrgu rajamiseks.

Äripäev leiab, et riik ei tohiks teha sama viga mis nn kolmanda põlvkonna (3G) andmeside litsentse 70 miljoniga müües. Riik peab andma traadita interneti erainvestoritele tasuta ja büro­kraatiavabalt arendamiseks.

Traadita internet üle kogu Eesti oleks kõva sõna. Teenuse, mis ei vaja kaabli vedamist, soovijaid on palju. Kui täna on võimalik edukalt hakkama saada näiteks ilma lauatelefonita, siis võiks ka internet ilma juhtmeta arvutisse joosta.

Kui kellelgi on kõrgemad nõudmised andmeside kiirusele, siis veab ta endale kaabli, aga interneti tavakasutaja võiks küll igast Eesti punktist netti pääseda. Oma e-kirju lugema, jututubadesse, internetipanka.

Kui aga traadita interneti arendamisele litsents peale panna ja nõuda selle eest tasu, paneks see edumeelsele projektile pidurid peale. Ja lõppkokkuvõttes maksaks litsentsi kinni ikkagi teenuse tarbija, mistõttu võib netiühendus ülemäära kallineda, mis samuti pidurdab meie IT arengut. Meie edasiminek IT-valdkonnas ongi viimasel ajal aeglustunud, mistõttu üks korralik vahespurt kuluks ära.

Kasutusele võetav suhteliselt madal, 450 MHz võrgusagedus kuulus kunagi NMT-mobiilsidele, kuid NMT suleti. Tegelikult ei ole see sagedus siiski täiesti vaba, vaid seda kasutavad turvafirma Falck patrullid väikese litsentsitasu eest, seega ei tohiks ka traadita interneti arendajailt suurt raha nõuda.

Asjatundjad peavad nimetatud sagedust liiga madalaks ja aeglaseks (umbes 256 kilobitti sekundis) traadita interneti tarbeks. Palju kasutajaid ühes geograafilises punktis või isegi üks filmi allalaadija võib teistel kasutajatel netiühenduse halvata.

Spetsialistide sõnul sõltub andmeside kiirus kasutatavast ribalaiusest (kanali laiusest) ja kasutajate arvust antud tugijaama piirkonnas. Kõrgem võrgu­sagedus võimaldab suuremat ribalaiust ja tihedamalt paiknevad tugijaamad on kasutajate poolt vähem koormatud. Kasutajad jagunevad eri tugijaamade vahel, võimaldades sellega kiiremat andmevahetust. Kuid kõrge sagedus levib tunduvalt halvemini, vajades otse­nähtavust. Alternatiivne lokaalne WiFi kasutab näiteks 2,4gigahertsist sagedust, on andmemahu jaoks piisav, aga leviala on väike. Vana NMT levib see-eest paremini, kuid ei taga mahte, samas nõuab palju suuremaid mahutusi infrastruktuuri, raudvara püsti­panemiseks.

Siinkohal on raske öelda, kumba tuleks eelistada, ent tarbijale on soodsaim, kui eksisteeriks mõlemad. Inimeste vajadused on ju väga erinevad.

Tasuta võrgusadeduse vastu räägivad kolme mobiilsideoperaatori igaühe makstud 70 (kokku 210) mln kr. Üldine traadita internet võimaldaks tehniliselt ka mobiilsideteenust ? tasuta helistamist pihuarvuti abil ?, aga mille eest siis mobiilioperaatorid maksid? Aga võib-olla oli 3G-litsentside eest raha nõudmine samuti viga ? seda raha oleks saanud mobiilioperaatorid kasutada hoopis investeeringuteks.

Autor: ÄP