Haigekassa maksis eelmisel aastal inimestele täiendavat ravimihüvitist üle 2,7 miljoni krooni.
Täiendavat ravimihüvitist said möödunud aastal soetatud ravimite kompenseerimiseks kokku 704 inimest kogusummas 2 miljonit 766 tuhat 592 krooni, teatas haigekassa.
Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mille arvestamise aluseks on inimese tehtud kulutused soodusravimitele ühes kalendriaastas. Täiendava ravimihüvitise eesmärk oli pakkuda abi nendele inimestele, kes kalendriaasta jooksul on ravimite ostmiseks kulutanud rohkem kui 6000 krooni. Eeskätt on tegemist inimestega, kelle raviskeemides on väga kallid ravimid, kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seepärast võtma ravimeid pika aja vältel ja kes kasutavad näiteks mitut ravimit kombineeritult.
Täiendavat ravimihüvitist võib üks inimene kalendriaastas saada kuni 9500 krooni.
Selle üle, kas inimesel on õigus saada täiendavat ravimihüvitist, peab arvestust haigekassa. Inimene ise peab vaid avalduse esitama. Seda saab teha nii e-panga teenuste kaudu kui ka esitada paberil haigekassa piirkondlikku osakonda.
Esimest korda maksis haigekassa inimestele täiendavat ravimihüvitist 2003. aastal, mil see õigus ravikindlustuse seadusega sätestatult tekkis. 2003. aasta väljamakstud täiendav ravimihüvitise summa suurenes 2004. aasta eest makstava summaga võrreldes 30% võrra. Nii suure kasvu tingis ilmselt inimeste suurem teadlikkus seesugusest täiendavast hüvitisest.
Kokku kompenseeris haigekassa aga 2004. aastal inimestele soodusravimeid enam kui 862 miljoni krooni eest.
Seotud lood
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu
LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.