Klubi kasvatas kirjastuse käivet kuuendiku

Nädal-paar tagasi leidsid tuhanded Eesti elanikud oma postkastidest järjekordse reklaamlehe. ?Tule Varraku Raamatuklubisse!? kõlas selle üleskutse.

Liitumiskupongi täitjale pakuti korralikku meelehead: 11 Varraku kirjastuse väljaande hulgast võis endale valida täiesti tasuta sobiliku raamatu, lisaks osta vaid 35 krooni eest Mark Levengoodi ja Ulli Lindelli hea tuju raamatu ?Mää-mää, valge tall?.

Raamatud, mida tasuta pakuti, polnud mingid lao tühjendamist ootavad trükised. Ilma kroonigi kulutamata võis endale riiulisse panekuks küsida möödunud aastalõpu hiti ?Viru tänav ja teised? või siis ?Õpilase teadusentsüklopeedia? või hoopiski Robert Dalleki ?John F. Kennedy? või suureformaadilise ?Täiuslik kodu? ? kõigi nende hinnad küünivad poes mõnesaja krooni ligi.

Varraku kirjastuse juhatuse esimees Priit Maide ei salga, et uute klubiliikmete hankimine on kulukas.

?Kui tahad saada juurde 1000 liiget, siis kulub selleks ümmarguselt 100 000 krooni,? nimetab ta numbrid. Maide selgitab, et needki hiljuti laiali saadetud reklaamlehed alluvad tüüpilisele pimepakkumisele, millest heal juhul saabub täidetult tagasi üks kuni neli protsenti.

Kuid ka see üks protsent vastuseid ning liikmete hankimise kulu on investeering ärisse. Jaanuarist 2004, mil Varrak kirjastuse juurde raamatuklubi asutas, kasvas Maide ütlust mööda käive, samuti kasum 16 protsenti. Nii oli kirjastuse ja klubi käive aasta lõpuks kokku 30 miljonit krooni.

Kuidas üldse sündis idee raamatuklubi teha? ?Raamatuklubidest kuulsin esimest korda alles siis, kui pea kümme aastat tagasi, 1996ndal Var­rakusse tööle tulin,? meenutab Maide.

Tookord astus ta raamatuärisse ema kutsel. Varrak ongi perefirma, kus neli võrdset osanikku: Priit Maide, tema vend, ema ning isa.

Siis ta kuuliski, et esimene niisugune raamatuklubi loodi ookeani taga USAs juba 1924. aastal. 1998. aasta kevadeks oldi ka Varraku kirjastuse toimetuses jõutud otsusele, et raamatulugemise parandamiseks tuleb luua oma klubi.

?Klubi võimaldab haarata tunduvalt suuremat lugejaskonda. Nii jõuame ka inimesteni, kes tavaliselt raamatupoodi ei satu: maapiirkondade elanikeni, kiire elutempoga linnainimesteni ja nendeni, kes vajavad ostu sooritamiseks põhjalikumaid soovitusi,? selgitab Maide.

Just viimast peab ta raamatuklubi tutvustuskataloogi väga suureks plussiks. ?Iga ajakirjaga saad osta soodsalt ühe klubiraamatu, mida arvamusliidrid tutvustavad pikemalt: sind viiakse raamatusse eelnevalt palju rohkem sisse, nii saad otsuse adekvaatselt langetada, ei pea ostma põrsast kotis.?

Firma kasu kõrval ei jäta Maide loetlemata ka klubiliikmete plusse. ?Klubi tegevusel on kolm väga tähtsat aspekti,? kinnitab ta. ?Esiteks on raamatuklubist osta mugav ? raamat tuleb koju kätte. Kui oled tellinud ka kuuraamatu, siis pealegi ilma saatekuluta.

Teiseks on klubi soodne maainimestele, kellest raamatupoed kaugel.

Ning kolmandaks see, et oleme lugeja eest teinud ära väga suure töö ? meie toimetuskolleegium on läbi mälunud sadu raamatuid, enne kui ühte soovitab.?

Kuigi töötan kirjastuses, olen juba mitu aastat ka raamatuklubi liige ? tahaks osta ju neidki raamatuid, mida teised trükivad.

Et miks ma poest ei osta? Kataloog tagab mugavuse: mul on nii mugavam, kui kuller ulatab paki üle ukse, maksta võin aga arvuti teel. Ma ei pea käima raamatupoodides otsimas ja lappamas. Lisaks on võimalik klubiliikmena boonusraamatuid hankida: kui olen viis kuuraamatut tellinud, saan ühe omal valikul tasuta. Klubide raamatuvalikuga ? olgu see Varrak või SERK ? olen rahul, see on väga suur ja lai. Samuti meeldib mulle, et kataloog pakub hästi põhjalikke tutvustusi. Ning seegi, et seal juletakse jagada lugemissoovitusi.

Äripäeva Raamatuklubi eesmärk on teha ettevõtlikele Eesti inimestele mugavalt kättesaadavaks äri- ja juhtimiskirjandus.

Raamatuklubide süsteem võib esmapilgul tunduda nii mõnelegi ehk veidi ebamugav ? tuleb ju iga kuu teatada klubiraamatust loobumisest, kui seda ei soovita saada, kuid siiski on hõivatud inimeste jaoks tegemist hõlpsaima viisiga, kuidas ennast uuema erialase kirjandusega kursis hoida.

Selles osas annab väärtuslikku teavet iga kuu alguses ilmuv klubileht, kus tutvustatakse peale Äripäeva Kirjastuse raamatute ka paremikku teiste Eesti kirjastajate uuemast majandus- ja juhtimiskirjandusest.

Inimese jaoks, kel napib aega raamatupoodides käimiseks, on see suurepärane võimalus endale töös vajalikku kirjandust võimalikult mugavalt soetada: tellimiseks piisab kirjast või telefonikõnest ning ka raamatud tuuakse kohale soovitud sihtpunkti.

Kui Varrakus esmakordselt klubi iide tekkis, polnud kogemusi Eestist veel võtta. Nii sõitsingi Soome, et seal Soome Suure Raamatuklubi (SSKK) käima lükanud Pauli Leimio käest selle toimimist uurida.

Tegevuse alustamiseks oli tarvis ka investeerida. Nii lõppeski konsultatsioon sellega, et Varraku iseseisvalt alustatud Suurest Eesti Raamatuklubist (SERK) moodustati juba sama aasta lõpuks ühisettevõte SSKKga. Turunduslik oskusteave ja investeeringud oli see, milleks oli vaja koostööd ? et mitte jalgratast uuesti leiutada. Aastal 2000 Varrak distantseerus SERKist.

Raamatute läbimüüginumbrid ahvatlesid klubi loomisega uuesti proovima. 2004. aastaks leidsime jõudu uuesti alustada, kogemused olid olemas: 1998ndal sillutasime teed, et nüüd juba korralikule asfaldile sõita. Jaanuaris 2004 saadetigi laiali esimene kataloog kirjaga Varraku Raamatuklubi.

Kuigi SERKil on 20 000 liiget meie 10 000 vastu, on Var­raku klubi plussiks see, et äri põhineb eranditult kodumaisel kapitalil. Oleme seetõttu paindlikumalt juhitavad.

Efekt klubist ehk tulu tuleb aga siis, kui liikmete arv ja tellimuste maht on üle kriitilise piiri ? siis saab alles hakata klubi liikmetele soodushindu, boonuseid pakkuma. Idee pole müüa odavat raamatut, vaid müüa põhjalikult valitud teoseid nii hästi, et neid saaks klubiliikmete suure arvu tõttu pakkuda klubis hea hinnaga.

Autor: Kaarel Aluoja