Tormiabi saajaid varitseb maksuoht

Rahandusministeeriumi mak­supoliitika osakonna juhi Lemmi Oro sõnul on talle helistanud viis omavalitsuste raamatupidajat ja küsinud, kuidas toetusi vormistada, et abi saajail hiljem maksukohustust ei tekiks. Oro ütles, et põhimõtteliselt on maksudest vabastatud ainult sotsiaalset laadi toetused.

Selleks, et abisaajad rahalt hiljem tulumaksu maksma ei peaks, tuleb omavalitsustel esmalt välja töötada uute toetuste maksmise kord ja seejärel võtta iga abisaaja suhtes vastu toetuse maksmise otsus. Lihtsalt raha välja maksta ei tohi. ?Iga rahaasjaga peab mingi kord olema,? selgitas Orro.

Viie lapse ema Eva Kalmus, kelle majapidamise jaanuaritormist põhjustatud liigvesi üle ujutas, sai väga pahaseks, kui kuulis, et abisummade valesti vormistamise tõttu võivad need hiljem maksu alla minna. ?See on naeruväärne,? lausus Vana-Pärnus Soo tänaval elav Kalmus, kelle kodu külastas eile ka president Arnold Rüütel. Rüütel käis Pärnu ja Lääne maakonnas tormikahjustuste likvideerimisega tutvumas.

Ühe ehitusfirma hinnangul kulub Kalmuse maja taastamiseks üle 133 000 krooni, sest rikutud on nii põrandad kui seinad. ?Kuivatasime vaipa puhuritega viis päeva, lapsed said sellest allergilise köha,? iseloomustas naine toonast olukorda.

Kalmus rääkis, et varem oli tal maja kindlustatud, kuid lapsehoolduspuhkusele jäädes polnud enam võimalik selleks raha leida. Nüüd on ta kirjutanud toetuse saamiseks vajaliku avalduse linnavalitsusse, kuid seni pole peale kuivade küttepuude veel midagi saanud. Elektrikulu on lubatud kompenseerida 60% ulatuses, teadis naine rääkida. ?Ega ma midagi ülearust taha, aga 2200 krooni suurusest lastetoetusest ja abikaasa 3500 krooni suurusest palgast me oma kodu korda ei suuda teha,? selgitas palulapselise pere ema.

Pärnus tegutseva omanimelise konsultatsioonibüroo juhataja Sirje Tammiste lausus, et kui näiteks tööandja otsustas üleujutuses kannatada saanud töötajaid kahjude likvideerimisel toetada, siis võib hiljem halva üllatusena selguda, et nendelt toetusummadelt tuleb tagantjärele maksta tulumaksu.

Ettevõtluskonsultandi Olavi Kärsna sõnade kohaselt on tormiabi puhul maksurisk kindlasti olemas füüsilisest isikutest ettevõtjatel. Toetusraha tuleb Kärsna sõnul toimetada maksude eest varju erikontole. ?Ärakulutamise plaanid ei sõltu alati inimesest,? ütles ta. ?Tihti on aga nii, et aasta lõpus avastatakse: no kurat, osa jäi kasutamata. Siis tuleb maksta nii tulu- kui sotsiaalmaksu.?

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov selgitas, et riigieelarvest või näiteks kohalike omavalitsuste poolt makstavad toetused ja annetused maksustamisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui need on seotud töö- või teenistussuhtega või ettevõtlusega.

Tormiabi jagavaid maavalitsusi võib aga oodata halb üllatus, kui nad ei vormista toetussummasid korrektselt. Rahandusminister Taavi Veskimägi lausus, et kuna riiklikke toetusi ei maksustata, siis ei pea ka riigilt abi saavad inimesed neilt summadelt makse maksma. Küll aga peab kohalikul omavalitsusel, kes toetusi välja maksab, olema selleks vastav õiguslik alus, st volikogu määrus, mis täpsustab, mis tingimustel ja otstarbel raha maksti.

Häädemeeste vallavanem Urmas Aava tunnistas, et toetused esmasteks vajadusteks maksti välja nii ruttu kui võimalik.

?Vat ei olegi sellele mõelnud,? lausus Aava maksude kohta. Ta ütles, et kuna sotsiaalabi on maksudest vabastatud, tuleb tehtu ilmselt ka sotsiaalabina vormistada. Osa pabereid täidetakse samas tagantjärele, sest vald ootab rahandusministeeriumist vastavat dokumendivormi.

Juba praegu on Häädemeeste vald toetusi välja maksnud ja kulutusi teinud. Vald maksis näiteks salvkaevude puhastamise eest ja ostis inimestele kuivi küttepuid. Elanikele anti raha ka söögi ostmiseks. ?Seda raha saab sotsiaalabina võtta,? selgitas Aava.

?Loomulikult on võimalik seda abi ka sotsiaaltoetusena vormistada, aga õige oleks ikka asju õige nimega nimetada,? ütles Pärnu maavanema kt Toomas Kivimägi. ?See, kui kannatanud peaksid nüüd selle raha pealt veel mingit maksu maksma, oleks täiesti ebaloogiline ja neile igal juhul arusaamatu.?

Tema sõnul peaks riik siin mõistliku lahenduse leidma ja kindlasti poleks õige, kui riik enda antud rahast hiljem osa tagasi küsiks.

Riigilt esimese eraldisena tormiohvrite abistamiseks saadud 5,5 mln krooni on Pärnumaa juba ära kasutanud. Neljapäeval peaks valitsus otsustama järgmise summa andmise. Pärnu maakond küsib hädapäraste vajaduste katteks veel 20?35 mln krooni. Pärnu maavanema kt Toomas Kivimägi sõnul saaks selle rahaga toetada elementaarse remondi tegemist neile üleujutuses kannatanutele, kes ise seda ei suuda. ?See on selleks, et vältida edasisi veel suuremaid kahjusid,? lausus ta.

Kokku oli Pärnumaal loodusõnnetuses kannatanud peresid 1500 ringis, neist umbes pooled Pärnu linnas. Kui linnas oli neist umbes kolmandik kindlustatud, siis maakonnas oli kindlustatue arv väga väike. Kokku vajas Pärnumaal riigi toetust umbes 500 peret. Toetust saavad Kivimägi sõnul need, kelle elamised polnud kindlustatud ja kes ise neid taastada ei suuda. Hävinud koduse vara asemel uue soetamist kohalikud omavalitsused reeglina ei toeta. ?Mööblit saab ka jupikaupa osta,? sõnas Kivimägi. Suurenenud elektrikulud lubas ta samuti katta neil inimestel, kes seda ise ei suuda, näiteks penisonäridel.