Keskkonnaminister Villu Reiljan surub läbi uut metsaseadust, mis paneb erametsa omanikele peale pandirahaga tagatud metsa uuendamiskohustuse.
Rahvaliidu esimehe Reiljani poolt juba maikuuks Riigikogu suurde saali arutusele kavandatud seaduseelnõu kehtestab metsaomanikule riigikassasse 20 000 krooni suuruse tagatisraha maksmise igalt lageraie hektarilt, mis tagastatakse alles pärast uue metsa istutamist langile, kirjutab Postimees.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb väikemetsaomanikel panti panna 300?400 miljonit krooni, sest erametsas raiutakse lagedaks ligi 20 000 hektarit metsa aastas. Riigimetsa lageraie puhul panti tasuma ei pea.
«Karm seadus tuleb kehtestada ennekõike okasmetsade päästmiseks, mille osatähtsus langeb igal aastal ühe protsendi võrra,» ütles keskkonnaminister Villu Reiljan. «See pole kusagil maailmas nii, et omanik võib oma maa ja metsaga vabalt ringi käia.»
«Uus metsaseadus oleks nagu Nõukogude Eesti metsakoodeksi koopia, mis välistab eraomaniku õigused,» ütles Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv.
Ebaseaduslik raie moodustab praegu hinnanguliselt ligi pool protsenti kogu raiemahust. «Ebaseadusliku raie maht on nii väike, et selle eest pole õiglane kõiki metsaomanikke karistada,» lausus Talijärv.
Metsamajandust kontrollivad ametnikud sattuvad Talijärve hinnangul korruptsioonisurve alla, sest seaduseelnõu asendab metsa raiumise õiguse saamisel ametniku otsuse seadusesättest kõrgemale.
Seotud lood
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.