Kultuurkapitali seadus sätestab piirangud tehingute tegemisel huvitatud isikutega. Samas on Eesti väiksuse juures paratamatu, et Kultuurkapitali ekspertideks valitakse silmapaistvaid kultuuritegelasi. Muidu poleks Kultuurkapitalil infot kultuurivaldkondades toimuva kohta ja oleks raske hinnanguid anda.
Juba 80 aastat tagasi oli Eesti Kultuurkapitali loomise põhiline argument, et kultuuriga aktiivselt tegelevad inimesed saaksid ise osaleda kultuuriprojektide rahastamisel.
Kultuurkapital eraldab stipendiume neli korda aastas, mille käigus vaadatakse läbi tähtaegselt laekunud taotlused, kollegiaalsed häälteenamusega otsused protokollitakse ja stipendiumide saajatega sõlmitakse lepingud.
Kultuurkapitalile esitatavate taotluste maht on aasta-aastalt suurenenud. 2002. aastal oli Kultuurkapitali 136 mln kroonise eelarve juures 9 800 taotlust, neist rahastati 6 600. 2003 oli eelarve 176,3 mln, taotlusi 14 000, rahuldati 9 900.
Viimasel kolmel aastal on Kultuurkapitalilt stipendiume taotletud keskmiselt 2,5 korda rohkem, kui on eelarves raha. Seega sünnivad otsused pikkade arutelude käigus, üksmeele puudumisel hääletatakse.
Seadus ei luba nõukogu liikmel taotleda toetust ega stipendiumi ning määrab huvitatud isikute ringi, kellele laieneb korruptsioonivastane seadus. Huvitatud isik peab huvide konflikti korral sellest teatama oma vahetule ülemusele ning loobuma otsuse tegemisest. Piirangud ei laiene sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide liikmetele.
Sihtkapitalide nõukogudes ja maakondlikes ekspertgruppides tuleb aeg-ajalt arutlusele projektitaotlusi, millega on seotud meie eksperdid. Kultuurkapitali nõukogu otsuse kohaselt on huvitatud isikud kohustatud ennast taandama otsustusprotsessist. Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali ja Kultuurkapitali nõukogu liige Riina Sildos ei ole taotlenud Kultuurkapitalilt toetust ega stipendiumi, kuid sihtkapitali nõukogu on arutanud temaga seotud juriidiliste isikute projekte. Sildos on eelnevalt teavitanud Kultuurkapitali oma seotusest nendega nja ta on kõikidest nendest aruteludest ja otsustustest end taandanud.
Kultuurkapitali jaoks on valus see, kui stipendiumi ei kasutata sihipäraselt, näiteks kui filmi tegemiseks eraldatud raha eest tasutakse arveid, mis ei lähe kokku filmitegemisega või on vormistatud fiktiivseid arveid. Kultuurkapitalis on enim probleeme tekitanud Tõnu Virve juhitud Freyja Filmi juhtum filmi ?Ly? tegemisel, mis plaanitud kujul ei valminudki. 2003. aastal pöördus Kultuurkapitali poole järelepärimisega Eesti Filmi Sihtasutus, kes oli ?Ly? kaasfinantseerija ja kel olid tekkinud kahtlused nende finantseeringu sihipärases kasutamises. Kultuurkapitali pärimise peale esitas Freyja Filmi juht Tõnu Virve Kultuurkapitali siseaudiitorile tagantjärele kuludokumente, millest osa ei viidanud raha sihipärasele kasutamisele. Virve kinnitas ise, et arved vormistati selleks, et näidata raha kulutamist.
Kokku eraldas Kultuurkapital Freyja Filmile 80 000 krooni, millest ebasihipäraselt kasutati üle 39 000 krooni. Kultuurkapital ei nõudnud Virvelt raha tagasi, kuna esialgselt planeeritud filmi asemel valmis film ?Armuunelmad?, kuid arvestas edaspidi Freyja Filmi taotluste arutamisel juhtunut. Kultuurkapital on siiski üles näidanud usaldust Virve kui filmilavastaja vastu ja eraldas talle eelmise aasta lõpus stipendiumi loominguliseks tegevuseks.
Kultuurkapital on usaldanud ja usaldab edaspidi oma eksperte.
Autor: Raul Altmäe
Seotud lood
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.