Kas õigus aknast sisse paistvale päikesele on elaniku põhiõigus?

Teatud olukorras võib vastus ülalnäidatud küsimusele olla tinglikult jaatav. Näiteks juhul, kui te elate korteris või elamus, mille akendesse sobiva ilma korral päike paistab ning teie elamu kõrvale plaanitakse püstitada hoone, mis teie eluruumile osaks saavat päikesevalgust oluliselt vähendab.

Nimelt peetakse insolatsiooni (ehk otsese päikesevalguse ruumi paistmist) tervisekaitse seisukohalt väga oluliseks. Seda põhjusel, et insolatsioon tekitab inimesel heaolutunde, loob eluruumis soodsa emotsionaalse kliima ning mõjutab eluruumi hügieenilisi tingimusi. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõikest 1 omakorda tuleneb igaühe õigus tervise kaitsele.

Konkreetsemalt on eluruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded sätestatud valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud ?Eluruumidele esitatavates nõuetes?. Nimetatud nõuete punkti 5 järgi peab eluruumi igas toas ja eraldi asuvas köögis olema aken, mis tagab ruumis piisava loomuliku valgustuse. Ehkki mõisted ?piisav loomulik valgustus? ja ?insolatsioon? ei ole samatähenduslikud, on riigikohus asunud korduvalt seisukohale (vt 14.05.2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02 ja 13.06.2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-03), et mõistet ?piisav loomulik valgustus? tuleb sisustada läbi insolatsiooni.

Kohtupraktika on asunud ?Eluruumidele esitatavate nõuete? punkti 5 varasema sõnastuse ja Nõukogude Liidus kasutusel olnud normi SNiP 2.07.01-89 alusel seisukohale, et piisavaks tuleb pidada olukorda, kus ruumi insolatsioonikestus on 22. aprillil ja 22. augustil vähemalt kolm tundi. Teisest küljest on riigikohus tõdenud, et sõltuvalt kohalikest oludest võib insolatsioonikestust vähendada oluliselt alla kolme tunni. Näiteks kui keegi valib endale elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt nõustuma väiksema päikesepaiste kestusega. Siiski ei tulene ülaltoodust, et linnasüdames asuvale eluruumile praegu osaks langevat päikesevalgust võiks niisama ja oluliselt vähendada. Insolatsioonikestuse vähendamisel tuleb arvestada nii võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetega kui ka olemasolevate hoonete elanike põhjendatud huvidega. Ehk teisisõnu ? tuleb leida kompromiss krunti hoonestada sooviva arendaja ja krundi naabermajade elanike vahel.

Nagu viimasest lausest nähtub, seondub päikesevalgus ja selle kestus igapäevaelus peamiselt planeerimise ja ehitamisega. Kuivõrd krundi ehitusõigus (s.o krundile püstitatava hoone maht ja kõrgus ning hoonete arv krundil) määratakse linnas ja teistes tiheasutusega paikades enamjaolt kindlaks detailplaneeringutega, siis maksab detailplaneeringute avaldamise teadaandeid tulevikus tähelepanelikumalt lugeda.

Juhul, kui detailplaneering on kehtestatud ja selle alusel hakatakse teie lähedusse uut hoonet püstitama, võib olla liiga hilja selleks, et kaitsta oma põhiseaduslikku õigust päikesele.

Autor: Toomas Pikamäe