Valitsus eraldas omavalitsustele 4 miljardit krooni

Määrusega eraldati muuhulgas 2,4 miljardit krooni hariduskuludeks ning 504 miljonit krooni sotsiaalvaldkonna korraldamiseks. 950 miljonit eraldati nõrgemate omavalitsuste abistamiseks ning 4 miljonit krooni väikesaarte toetamiseks, teatas rahandusministeerium.

?Mul on hea meel, et nüüd on rahanumbrid selged ja omavalitsuste volikogud saavad hakata langetama otsuseid nii koolide eelarvete kui ka toimetulekuraskustes ja puuetega inimestega abistamiseks,? ütles rahandusminister Taavi Veskimägi.

Rahandusministri sõnul lähtub kinnitatud rahajaotus juba sügisel kohalike omavalitsuste esindajatega allakirjutatud kokkuleppest. Nii on vastavalt kokkuleppele 2005. aastal kapitalikulud summas 240 miljonit krooni arvestatud õpilase pearaha hulka.

?Oluline on märkida, et koolide pidajad võivad ise otsustada, kuidas hariduskuludeks eraldatud vahendeid kasutada, hinnates ise, kas tähtsam on osta uus arvuti, vahetada kooli aknad või maksta mõnele õpetajale paremat palka. See on üks tähtis samm haridusmuutustest, millega koolide pidajatele antakse rohkem vabadust oma elu ise korraldada,? ütles Veskimägi.

Samuti on vastavalt sõlmitud kokkuleppele omavalitsustele üle antud puuetega inimeste hooldamisega seotud vahendid summas 108,7 miljonit krooni.

?Oleme veendunuid, et omavalitsus teab kõige paremini, missugust abi ja hooldust konkreetne puudega isik vajab ja nii on kokkuvõttes võitjad just abivajajad ise. See on osa valitsuse laiemast sotsiaalpoliitikast, millega tahame usaldada rohkem raha, ülesandeid ja vastutust omavalitsustele,? ütles Veskimägi.

Seoses toimetulekupiiri tõstmisega 750 kroonini on kasvanud toimetulekutoetusteks eraldatavad vahendid, moodustades koos toimetulekupiiri tõstmisega kaasnevate täpsustatud vajaduste selgumiseni reservi jäetud osaga 395,1 miljonit krooni. ?Et innustada omavalitsusi hoolikalt kaaluma, keda kuidas toetada, on neil võimalik kokkuhoitud raha kasutada inimestele teiste sotsiaalteenuste osutamiseks,? rõhutas rahandusminister.

Rahandusminister pidas oluliseks rõhutada koostöövaimu valitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel, mille tulemusena seekordne otsus tehti juba veebruari alguses. ?Tahan tänada eelkõige kohalike omavalitsuste esindajaid. Tänu teie konstruktiivsusele ja koostöövalmidusele suutsime sel aastal jõuda otsusteni varem kui viimasel kolmel aastal, mil Vabariigi Valitsus jõudis rahajaotuse kinnitamiseni veebruari lõpus', ütles Veskimägi.