Kinnisvara­ liisimine läbi

Liisingufirmasid ühendava Eesti Liisingühingute Liidu andmeil sõlmiti eelmisel aastal kinnisvara ostu liisingfinantseerimiseks poole vähem lepinguid kui 2003. aastal. Peamiseks vähenemise põhjuseks on Euroopa Liiduga liitumisel jõustunud käibemaksumuudatus, mis sisuliselt tõstis kliendi jaoks liisingu hinda 18 protsendi võrra.

?Kinnisvara liisimine on tõesti lõppemas, sest see ei suuda lihtsalt konkureerida laenudega,? sõnas liisinguühingute liidu tegevdirektor Reet Hääl.

Hansa Liising Eesti juhatuse liikme Gunnar Toomemetsa sõnul oli Eestis lihtsalt erandlik olukord, kus kinnisvaraliising muutus väga populaarseks.

?Mujal maailmas pole kinnisvara soetamine liisingu abil üldse eriti levinud,? sõnas Toomemets.

Ühisliisingu ASi juhatuse liige Ove Muuk ütles, et kinnisvara ja eriti eluasemeliisingu lepingute uusmüügimaht vähenes võrdluses eelmise aastaga märgatavalt ka Ühisliisingus. Uusi koduliisingu lepinguid sõlmis Ühisliising eelmisel aastal 141 miljoni krooni ulatuses, seevastu 2003. aastal tehti seda 313 miljoni krooni ulatuses.

?Kinnisvaraliisingu eelised laenu ees on tänaseks seoses mitmete muutunud seadustega kadunud,? ütles Muuk. ?Kinnisvaraarendajatel ei ole praegu enam mõtet kinnisvara liisingusse võtta, ka kliendile on kinnisvara liisimine tülikamaks muutunud ja nii see finantseerimisviis vaikselt ära kaobki.?

Kokku oli eelmise aastal liisingühingu liidu liikmete (nende käes on 98% Eesti liisinguturust ? toim.) portfellimaht 22,6 miljardit krooni, kasvades aastaga 5 protsenti. Varade lõikes suurenes silmatorkavalt laevade, lennukite ja veeremite finantseerimine ? neid osteti liisingu abil peaaegu poole rohkem kui aasta varem. Reet Hääle sõnul annavad suurema osa selle valdkonna kasvust 3?4 mullu toimunud suurt vagunite ostu finantseerimistehingut.

Mõlema suure liisingufirma juhid märgivad ära põllumeeste aktiivsuse tehnika soetamisel. Liisinglepinguid põllumajandustehnika ostmiseks sõlmiti eelmisel aastal viiendiku võrra rohkem kui aasta tagasi ja nii suure kasvunumbriga on põllumajandus liisinguandjale kõige kiirema kasvuga sektor.

?Põllumajandustootjate aktiivsus on seotud Euroopa Liidu programmidega,? lisas Ove Muuk.