Maksu- ja tolliamet on võtnud kütusepesijad pihtide vahele

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Marek Helmi sõnul õnnestus mullu sulgeda kolm suure käibega kütuse pesemise kohta, kus ainuüksi sinna hektel pesemiseks viidud kütusekogus oli kokku 320 tonni. Nende pesemiskohtade avastamiseks tehtud jälitusoperatsiooni tulemusena jõuti kütusepesu organisaatoriteni ja võeti vahi alla 15 isikut.

2003 jõustus vedelkütuse seadus, mis sätestas kohustuslikuna kütusemüügil (v.a jaemüük) sularahata arvelduse. Sellest tulenevalt on Helmi sõnul kujunenud tendentsiks varifirmade kasutamine. Nende ülesanne on vormistada fiktiivseid arveid kütuse pesemisest saadud tulu legaliseerimiseks ja ebaseadusliku kütuse müügiks. Maksu- ja tolliamet edastas prokuratuurile kaks selleteemalist kriminaalasja, mille kogukahju käibemaksupettusena on 2 miljonit krooni.

Eelmise aasta teisel poolel tugevdati kontrolli ka kütuseterminalide ja -ladude üle, selleks tehti 80 kontrollioperatsiooni.

Toll jätkas ka erimärgistatud kütuste lõpptarbijate kontrolli, jättes selleks kogu tarbimisse lubatava erimärgistatud kütuse tolli järelevalve alla.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Enriko Aav rääkis, et kütusepesu avastamine käib nii pesulate kontrollimise kaudu kui ka kütuse legaliseerimiseks kasutatavate varifirmade tegevuse jälgimise abil. ?Pesukohast saab heal juhul kätte paar musta töö tegijat ja ühe portsu kütust, kuid meie eesmärk on peatada kogu tootmisliin,? selgitas ta.

Kuna pestud kütus müüakse lõpptarbijale sageli läbi mitme varifirma, jääb lisaks akstsiisile selle pealt tasumata ka käibemaks. Aava sõnul on see tegevus küllaltki atraktiivne, kuna ühe kütuseliitri pealt võidab pettur 3 krooni aktsiisi ja veel 2 krooni käibemaksu arvel. Kui arvestada hulgimüügi hinnaks 11 krooni liiter, on tulu ligi 50%.

Kütusepesuks on kasutusel vanad kolhooside-sovhooside kütusemahutid ja see tegevus käib üle Eesti. Eelmisel aastal avastatu pesulad paiknesid Harjumaal, Jõgevamaal ja Lääne-Viru maakonnas. Aav on veendunud, et kohus ka kõik kahtlusalused süüdi tunnistab. Petuskeemides osalejate nimed on esialgu saladuses.

Kuna kütusepesu on maksu- ja tolliameti teravdatud tähelepanu all, otsivad salakütusega äritsejad nüüd Aava sõnul uusi võimalusi ebaseadusliku tulu saamiseks. Seetõttu on tolliametnikud hakanud senisest enam silma peal hoidma mootorikütuste illegaalsel sisseveol. ?Tolli- ja maksuameti ühendamise järel on meie jõudlus oluliselt kasvanud,? lausus ta.

Eesti Õliühingu juhatuse esimees Toomas Saks ütles, et toll on viimastel aastatel tõesti tõhusat tööd teinud ja salakütuse osakaal selle tulemusel vähenenud. Kuid ta lisas: ?Senikaua, kuni jätkub kütuse erimärgistamine, toimub ka sellest värvi väljapesemine.?

Saks oli seda meelt, et nüüd oleks õige aeg diisli- ja ahjukütuse värvimine lõpetada. Kui kümne aasta eest seda alustati, siis oli olukord tema hinnangul teine. ?Nüüd, mil kala- ja põllumeeste kohta täpsed registrid olemas, võiks riik neile otsetoetusi maksta.? Õliühing on sellekohased ettepanekud teinud, kuid seni vaid eitavad vastused saanud. ?Eks tolliametnikud kardavad, et neil kaob sel juhul osa tööd ära,? lausus Saks.

Maksu- ja tolliameti andmetel moodustas eelmise aasta lõpus salakütuse osakaal kogu diislikütuse tarbimisest 7?8 protsenti, erimärgistuse eemaldamine aga 2,9 protsenti. Saladiislikütuse osakaal eelmisel aastal vähenes: 2003. aastaga võrreldes oli seda mullu turul 24 500 tonni, aasta varem aga 37 000 tonni.

Sama positiivset tendentsi võis täheldada bensiini osas, kus musta turu osakaal on kahanenud 2?3 protsendini tarbimisest, olles 7600 tonni. Aasta varem liikus salabensiini Eesti turul veel 26 700 tonni.