Töösuhetest tulenevate nõuete esitamiseks on seadusandja kehtestanud erinevad tähtajad, mis ei kohaldu automaatselt, vaid ainult juhul, kui huvitatud pool seda taotleb.
Aegumist kohaldab ainult töövaidlusorgan ? kas töövaidluskomisjon või kohus ? ning teeb seda ainult huvitatud poole nõudel, rääkis vandeadvokaat Siiri Schneider.
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimehe Raili Karjase sõnul ei saa ega tohi nemad ise vaidlusosalisele poolele öelda, et üks või teine nende vastu esitatud nõue on aegunud, kui pool ise selle peale ei tule.
?Me saame aegumist arvestada vaid siis, kui üks pool seda taotleb,? märkis Karjane.
Heli Raidve Tööõigusabi juristi Karin Vahtra sõnul on palju täiesti võidetavaid vaidlusi kaotatud, kuna pooled ei tunne oma õigusi aegumise kohaldamise taotlemisel.
?Aegumine on töösuhetes ülioluline ning kehtib iga nõude puhul, välja arvatud tööraamatu kätte andmine,? rõhutas Vahtra.
Ehitusfirma Estconde personalijuhi Tiina Smirnovi sõnul on tema küll aegumise asjaga kursis, kuid ta ei ole kindel, et ta taotleks selle kohaldamist. ?Mõned asjad on vaja ära vaielda, et saaks oma käitumisele kinnitust,? põhjendas Smirnov. ?Neist vaidlustest saab hiljem juhinduda.?
Kui töötaja esitab aegunud nõuete osas avalduse töövaidlusorganisse, siis saab tööandja taotleda töövaidlusorganilt aegumise kohaldamist, selgitas Schneider.
Samas ei kohalda töövaidlusorgan aegumist, kui nõude esitaja tõendab, et pöördumine töövaidlusorganisse ei olnud võimalik. Näiteks kui töötaja haige oli, siis tõenäoliselt aegumist ei kohaldata, märkis Schneider.
?Kui huvitatud pool on asjatundmatu või unustab taotleda aegumise kohaldamist, siis töövaidlusorgan rahuldab nõude olenemata aegumistähtaegade saabumisest,? ütles vandeadvokaat Siiri Schneider.
Seadus sätestab erinevateks vaidlusteks erinevad tähtajad. Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö tegemise eest. Sinna hulka kuuluvad nii põhipalk, lisatasu, preemia kui ka juurdemakse.
Töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu, samapalju aega on ka distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks alates karistamisest teadasaamisest. Muude töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg on neli kuud.
Palga maksmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale viivist 0,5% maksmisele kuuluvast palgast.
Kuna viivis ei ole palk palgaseaduse tähenduses, siis on viivisenõude esitamise tähtaeg neli kuud, märkis Schneider.
Töövaidluskomisjon või kohus võib ka keelduda aegumise kohaldamisest ja seda näiteks juhul, kui ei ole teada, millal täpselt töötaja tööleping lõppes, rääkis Vahtra.
Raili Karjase sõnul on aegumisega seotud ka palju muid nüansse.
Näiteks on oluline teha kindlaks, millal töötaja sai teada, et tema õigusi rikutakse. Kui ta näiteks avastab, et temale on arvestatud vähem palka, kui oleks pidanud, siis ei esita ta mitte saamata jäänud palga nõuet, mis aegub kolme aastaga, vaid ta selgitab palga arvestust, palju tal oleks olnud tegelikult õigus saada ja sellel nõudel on neljakuuline tähtaeg, selgitas Karjane.
Töösuhetest tuleneva nõude aegumine peatub sel hetkel, kui avaldaja esitab hagi töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?