• OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,74
  • OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,74
  • 08.02.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Logistikafirmade juhid ennustavad tänavu turu mahu kasvuks kuni 15%

Smarteni juhataja Mait Miller selgitas, et turu kasvu peamisteks põhjusteks on Eesti logistikasektori noorus, mistõttu mõtlevad paljud firmad alles nüüd logistikateenuse sisse­ostmisele.
Samuti aitab logistikateenuste mahtude kasvule kaasa jaekaubanduse jätkuv ketistumine ning oma keskladude kasutamine, mis võimaldab rahvusvahelistele tootjatele otse­tarneid, mille tulemusena võivad importijate mahud väheneda, mis omakorda soodustab logistikateenuste kasutamist.
Euroopa Liiduga liitumisel kadunud tollipiiride tõttu aga saavad logistikafirmad pakkuda kiireid ja efektiivseid lahendusi nii Soome kui ka Baltikumi suunal, mis soodustab regionaalsete keskladude teket.
Kiirelt kasvav turg kasvatas logistikateenuste pakkujate mahtusid üle 10% ka eelmisel aastal.
Eelmisel aastal 14% käivet ning 23,7% saadetiste mahtu kasvatanud ASi Schenker tegevjuht Meelis Arumeel selgitas, et tulemused olid üle ootuse, arvestades ELi tulekuga kadunud tollimaaklerluse käivet, veidi üle ootuste. Samuti oli saadetiste arvu kasv üle ootuste kõrge.
AS DFDS Transport aga lootis suuremale kasvule kui saavutatud 11%. ?Ilmselt ei osanud me ette näha kõiki ELiga liitumisest tulenevaid asjaolusid,? kommenteeris ASi DFDS Transport tegevjuht Jaan Lepp.
Smarten kergitas konkurentidest mõnevõrra enam käivet, kasv ulatus 2003. aastaga võrreldes 21 protsendini, mis jäi nelja protsendiga alla aasta varasemasele tulemusele.
Kasvu põhjuseks hindas Miller peamiselt uute klientide ja koostööpartnerite lisandumist ning enamiku klientide müügimahtude ehk teenuse­pakkuja käsitletavate kaubavoogude kasvu.
?Teenuse sisseostmise põhieesmärk on vabastada ennast abifunktsioonidest ja keskenduda põhitegevusele ja meie klientide heade müügitulemuste taga on osake ka sellest, et nad on logistikateenuse sisse ostnud,? kommenteeris Miller.
Kindlasti kasvas Milleri hinnangul ka teenuste sisseostmine, sest firma klientide hulgas on neid, kes eelneval perioodil teostasid teatud osa oma logistilistest operatsioonidest ise, nüüd aga ostavad teenust logistikafirmalt sisse.
Arumeel hindas turu kasvu põhjuseks ka Eesti majanduse üldist arengut, pole ju transporti ja logistikat tema sõnul iseenesest.
?Samuti andis piiribürokraatia vähenemine võimaluse luua uued, laiemad jaotusalad,? lisas Arumeel.
?Täpsem ja mahukam analüüs ütleb, et erinevate tegevusvaldkondade ? nagu rahvusvaheline maanteetransport, siseriiklikud veod, laondus, lennutransport, mereveod ? vahelised proportsioonid on muutunud.?
Transpordi ja Logistika infolehe korraldatud küsitlus näitas, et 2005. aastal kasvavad firmade kulutused logistikale keskmiselt 4,8%.
Kulutuste kasvul on kaks peamist põhjust. Esiteks kütuse­hindade pidev kasvamine, teiseks aga müügimahtude kasv. Samas kasvavad ka saadetiste ettevalmistamisest ehk komplekteerimisest tõusvad kulutused.
18 küsitlusele vastanud firmast nägi vaid üks firma võimalust järgmisel aastal logistika­kulude kärpimiseks. Ettevõte põhjendas eelarve kärpimist jaotusvedude kulutuste vähenemist, samas suurenevad firmal saadetise ettevalmistamisega seotud kulud.
Suures osas jagunesid küsitletud ettevõtted siiski kaheks ? ühed üritavad järgmisel aastal kulusid samal tasemel hoida, teised näevad ette kuni 10protsendilist kasvu.
Ekspordi- ja impordiriikide osas suuri muutusi firmad ette ei näe. Enim plaanitakse alustada eksporti Lätti, uute impordiriikidena domineerisid ELi maad ja Valgevene.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele