Miljonid või miljardid aktsiate ülesostmiseks

Enamikul Tallinna börsi ettevõtetest on üks kindel suuromanik, mis teoreetiliselt võib ühel heal hetkel tahta väikeaktsionäridele kuuluvad aktsiad endale osta ja börsilt lahkuda.

Näiteid on kohalik aktsiaturg pakkunud aegade jooksul palju. Alustades Estiko ja Faktoga ning lõpetades Eesti Ühispanga ja ESSiga. Ka Rakvere Lihakombinaadi ja Tallinna Farmaatsiatehase suuromanikud on üritanud ettevõtted börsilt ära viia. Senini aga tulemuseta.

Parasjagu käib TeliaSonera ülevõtmispakkumine Eesti Telekomi aktsiatele. Pakkumine tõotab samuti karile joosta, kuna Skandinaavia telekomikontsern pakub endale mitte kuuluvate aktsiate eest kokku 7,57 miljardit krooni, samas kui praeguste turuhindade põhjal hindab turg seda aktsiapakki juba 560 miljonit krooni kõrgemalt.

Kuna börsifirmad on erineva kaliibriga ja erinevat mõõtu, läheks suuromanikel väike­aktsionäride meelitamiseks vaja tuhandetes kordades erinevaid summasid.

Kui Grindeksile mitte kuuluvate Tallinna Farmaatsiatehase aktsiate väärtus küündib veidi vaid üle 3 miljoni krooni, siis Swedbankil peaks vaja minema vähemat 21 miljardit krooni, et väikeaktsionäridelt Hansapanga aktsiad kokku osta. Tõenäoliselt aga miljardeid kroone enam, kuna kindla-peale-pakkumise tegemiseks on vaja maksta ka väikeaktsionäridele preemiat. Kui Autoliv tahaks Norma aktsiaid börsilt ära viia, siis tuleks tal arvestada vähemalt 700 miljoni krooniga, HK Ruokatalol piisab Rakvere Lihakombinaadi ülesostmiseks aga paarkümmend kordi väiksemast summast.

Eile oli Tallinna börsil kauplemine mõõdukas, kuid hoolimata sellest lõpetasid neli väärtpaberit taas uuel rekordtasemel. Tõsisemaks võib pidada Hansapanga aktsia tõusu, mis sulgus 163,51 kroonil. Küllap loodetakse, et reedel neljanda kvartali tulemused avaldav pangandus­kontsern suudab investoreid positiivselt üllatada.

2003. aasta viimases kvartalis teenis panganduskontsern 494 miljonit krooni kasumit (1,56 krooni aktsia kohta). Ilmselt ei rahulduta see aasta 30?35protsendilisest väiksema kasvuga.