Eesti Ametühingute Keskliidu esimees Harri Taliga teeb tänases Äripäevas ilmunud kolumnis ettepaneku turgutada tervishoidu dividendidele kehtestatava 13protsendilise ravikindlustusmaksuga. Täiendav maks väljamakstavalt kasumilt tooks Taliga arvestuste kohaselt igal aastal haigekassasse 700?800 miljonit lisakrooni.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juriidilise osakonna juhataja Reet Teder küsis, kas tegemist on naljaga. Teder märkis, et jääb selgusetuks, milline seos valitseb ravikindlustusmaksu ja dividendide vahel, kui kasumit võtab eraisiku asemel ettevõte. See läheb vastuollu ema- ja tütarettevõtete direktiiviga, ütles Teder.
?Kui on mõeldud olukorda, kus ravikindlustusmaksuga soovitakse maksustada ainult füüsilisele isikule makstav dividend, siis on alust rääkida isikute ebavõrdsest kohtlemisest ja jälle satub ettepanek vastuollu muude seadustega,? selgitas Teder.
Finnforest Eesti ASi tegevjuht Tõnu Ehrpais ütles, et dividendide maksustamisel on mõte sees, kui maksustatakse vaid need Eesti püsielanikud, kes võtavad ettevõtte kasumit välja palgana. ?Mis puutub välisfirmade osalusega ettevõtetesse ja börsifirmadesse, on see praegu läbi mõtlemata,? sõnas Ehrpais. ?Näiteks meie oleme 100% välisosalusega firma.?
?Eestis on niigi kasum kõrgemalt maksustatud kui Lätis ja Leedus. See oleks Eesti majanduskeskkonnale kuritegu,? ütles Tarmel ASi juht Aare Paloots.
ASi Bastion omanik Indrek Stahl ärritus lisamaksustamisest kuuldes tugevalt ja ütles: ?Lihtsam oleks öelda ettevõtetele, et andke pool ära!?
Reet Teder selgitas, et teistes Euroopa Liidu riikides kannavad ravikindlustuse koormat nii tööandjad kui ka töövõtjad. Dividendide maksustamise puhul ei tunneta enamik raviteenuste tarbijaist, et nemad ise oma tervise eest vastutama peaksid.
Rahandusminister Taavi Veskimägi kommenteeris eile pressiesindaja vahendusel, et maksukoormus ei tohi kokkuvõttes suureneda.
?Selle võimaluse kohta oleks mõistlik küsida rahandusministeeriumi maksundusega tegelevatelt spetsialistidelt,? rääkis sotsiaalminister Marko Pomerants eile dividendide täiendavast maksustamisest. Samas oli Pomerants vastu ka Taliga pakutud tervishoiuinvesteeringute katmisele riigi reservidest, kuna lähiaastatel tuleb leida raha pensionite maksmiseks.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.