Jaanuaris hinnad langesid

Pärast detsembrit, mil tarbija­hinnaindeks kerkis mitme aasta kõrgeimale tasemele, 5,0 protsendini, aeglustus jaanuaris hinnatõus 4,2 protsendini võrrelduna 2004. aasta jaanuariga. Võrreldes möödunud aasta detsembriga aga jaanuaris hinnad hoopis 0,2% võrra langesid. Selles osas oli käesolev aasta aga pretsedent, sest varem pole jaanuaris deflatsiooni olnud. Tavaliselt on hinnad keskmiselt odavnenud suvekuudel, mil inimesed ostavad juur- ja puuvilja odavatelt turgudelt või võtavad oma või tuttavate aedadest lausa tasuta.

Jaanuaris on kuuinflatsioon olnud reeglina pool protsenti või isegi enam. Isegi möödunud aasta jaanuaris, mil aastane inflatsioon oli langenud poolele protsendile, oli ühe kuu hindade kasv 0,6% ehk kuuga olid hinnad kerkinud rohkem, kui eelneva aastaga kokku.

Varasematel aastatel on jaanuari hindu enim mõjutanud nn administratiivselt reguleeritavad hinnad: uuest aastast kallinesid eelkõige kommunaalteenuste hinnad, kehtestati uued aktsiisid vmt. Teisalt mõjutas hindu nn jõulupohmell, mil kaubanduslik tegevus oli väike, mistõttu hinnasurvet ei olnud. Transporditeenuste hinnad, mis kallinesid aastaga 9%, odavnesid aasta esimese kuuga 2,6% võrra. Samavõrd odavneid sideteenuste hinnad. Viimaste hinnad tõenäoliselt langevad edasi ja arvatavasti senisest suurema hooga. Ma väga ei usu, et kütused enne suve kallineksid. Elektri hinnatõus ootab meid ees aprillis, aga siis väheneb ka tarbimine.

Julgen väita, et edaspidi algavad hindade liikumist mõjutama uued seaduspärasused ning üleüldine hindade harmoniseerumise aeg hakkab läbi saama ning tarbijahinnaindeks hakkab järjest enam sõltuma majanduskasvust. See tähendab, kui majanduskasv on aeglane, kasvavad hinnad aeglaselt ja kiire majanduskasvu korral on ka inflatsiooniline surve kiirem.

Tõsi, esialgu võib kiire majanduskasvuga kaasneda suhteliset madal inflatsioon, sest hinnakonkurents Euroopa Liidu tingimustes võib olla esimestel aastatel üsna suur, mis hoiab hinnad madalal.