• OMX Baltic0,24%269,58
  • OMX Riga0,23%875,91
  • OMX Tallinn−0,11%1 713,16
  • OMX Vilnius0,25%1 053,2
  • S&P 5000,36%6 096,78
  • DOW 300,16%44 835,76
  • Nasdaq 0,67%19 832,2
  • FTSE 100−0,43%8 313,29
  • Nikkei 225−0,77%39 091,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%105,96
  • OMX Baltic0,24%269,58
  • OMX Riga0,23%875,91
  • OMX Tallinn−0,11%1 713,16
  • OMX Vilnius0,25%1 053,2
  • S&P 5000,36%6 096,78
  • DOW 300,16%44 835,76
  • Nasdaq 0,67%19 832,2
  • FTSE 100−0,43%8 313,29
  • Nikkei 225−0,77%39 091,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%105,96
  • 09.02.05, 17:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubaveomaht Eesti Raudteel ulatus jaanuaris 3,9 miljoni tonnini

Jaanuaris ulatus Eesti Raudtee kaubaveomaht 3,9 miljoni tonnini, jäädes vaid napilt alla kõigi aegade kolmandaks parimale tulemusele, teatas ettevõte.
Eesti Raudtee turundusdirektori Rene Vareki sõnul oli jaanuari veomaht küll 5,9 protsenti mullusest väiksem, kuid samas ületati detsembrikuu mahtu 3,4 protsendiga.
Toornafta vedu langes järsult. Mulluse 830 000 tonni asemel veeti tänavu jaanuaris vaid 72 000 tonni. Masuudi veomaht kasvas samas 32 protsenti 1,54 miljoni tonnini ja bensiini veomaht 80 protsenti 0,6 miljoni tonnini. ?Veebruarikuu tulemustele peaks positiivset mõju avaldama Venemaa nafta eksporditolli langetamine 83 dollarini tonnist seni kehtinud rekordiliselt kõrgelt 101 dollarilt tonnist,? lisas Rene Varek.
Enim vedasid naftat ja naftasaadusi jaanuaris Pakterminal ja Eurodek Transiit, vastavalt 0,77 miljonit tonni ja 0,75 miljonit tonni. Ettevõtete veomahud aga vähenesid 7,4 ja 13 protsenti. Vareki sõnul oli mõlema puhul languse põhjuseks toornafta mahtude oluline vähenemine. E.O.S. vedas jaanuaris 0,59 miljonit tonni naftasaadusi.
Teine suurem kaubagrupp jaanuaris oli põlevkivi, mille maht kasvas 0,33 miljoni tonnini. Väetiste vedu vähenes üle 13 protsendi, 0,22 miljoni tonnini, Kivisöe vedu vähenes 32 protsenti, ulatudes kokku 0,23 miljoni tonnini. Aasta lõikes on väetiste ja kivisöe mahud jäänud stabiilseks.
Olulist kasvu näitas puidu vedu, kus veomaht kasvas ligi 50 protsenti 0,16 miljoni tonnini. Peamiselt kasvas puidu import Eestisse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.12.24, 10:36
Eestis sotsiaalkindlustussüsteemi looma asudes pandi plaanid paika Siim Kallase köögis
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele