• OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,57%39 500,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,39
  • OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,57%39 500,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,39
  • 09.02.05, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Tallinn sai mullu parkimisest 27 miljonit krooni

Tallinna linn teenis mullu parkimisest 27 miljonit krooni, mis on seni suurim kasum pärast parkimise korraldamise lepingu sõlmimist ASiga Falck Eesti.
Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse parkimiskorralduse osakonna juhataja Aado Kuuse ütles, et parkimisõiguse müügist ? kokku 26 miljonist kroonist ? teenis linn 15 miljonit krooni, Falckile jäi aga lepingujärgsete protsentide järgi 11 miljonit krooni, kirjutab Postimees.
Kuuse andmetel sai linn tunamullu parkimispiletite müügist tulu 9,5 miljonit krooni, 2002. aastal aga 11,2 miljonit krooni.
Viivistasude ehk parkimistrahvide laekumisest teenis linn mullu 15,4 miljonit krooni, millest parkimiskorraldaja Falck sai lepingujärgselt kolm miljonit krooni.
Ligi veerandi, 23 protsenti parkimistulust andis Vabaduse väljaku tasuline parkla, 12 protsenti parkimispiletite müük, 14 protsenti kuukaardid ja kolm protsenti parkimisautomaadid. Suurim parkimistulu allikas oli 2004. aastal mobiilparkimine, mis moodustas 43 protsenti Tallinna parkimise kogutulust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.12.24, 08:00
Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele