Sisejuurdlus ettevõttes aitab kahjude tekkimist ennetada

Kogemustega ja järjepidev sisejuurdlusmeeskond on omanikele ja juhtkonnale tugev relv kahjude ennetamiseks.

Tänapäeva ettevõtluskeskkonnas on pettused väga levinud, märkimisväärselt populaarne on ?lisateenimine? valgekraede hulgas. Lepitakse kokku lihtlabased petuskeemid majavälise koostööpartneriga, kes saadab arved, kuid selle eest teenust või toodet ei paku. Selliste juhtumite puhul ilmnevad uurimise käigus sageli tõendid sugulussidemetest või tehingutest, mida sunniti tegema võlgade katteks.

Sisejuurdlus on üks võimalik moodus, kuidas organisatsioonis toimuvast paremat ülevaadet saada. Sisejuurdluse eesmärk, nagu kõikide turvakorralduslike meetmete ülesanne, on ennetada kahjude tekkimist. Samas on tõhus ennetustöö võimalik ainult juhul, kui varasematest sisejuurdlustest on tehtud järeldused, need on edastatud ettevõtte juhtkonnale ning sellele on järgnenud muudatused töökorralduses.

Olenevalt juhtkonna mandaadist on sisejuurdluse roll ettevõttes erinev. Mõnikord ollakse eelkõige huvitatud kadude uurimisest ja nende vähendamiset. Kadudeks tuleb arvata kõik juhtumid, kus ettevõte on töötaja hooletuse või tahtliku tegevuse tagajärjel kandnud rahalist kahju. Sellesse kategooriasse kuuluvad vargused, pettused ja vara hävitamine. Nendel puhkudel alustatakse sisejuurdlust pärast kahju teadvustamist. Halvimal juhul võib siis juurdlus venida mitme kuuni. Sisejuurdlust ja kahjude hindamist raskendavad protsesside puudulik kirjeldus, vastutuse hägusus või hajutatus organisatsioonis, poliitikate, tööjuhendite ja sisekorraeeskirjade puudumine või nende mittevastavus organisatsiooni kasvutempole. Sellisel juhul ootab juhtkond, et leitaks süüdlane ja ühtlasi parandataks kohe olukorda.

Mõnel juhul lähtub ettevõte eelkõige arusaamast, et mõistlikum ja tasuvam on ressursse suunata ennetustegevusse, mitte tekkinud probleemide lahendamisse. Väliskeskkond pakub Eestis kahjuks kuhjaga turvariske. Piisab, kui mainida narkomaaniat, kuritegelike grupeeringutega seonduvaid ohte, valgekraede sooritatavaid kuritegusid või rahapesu ja väljapressimist. Kõik loetletu suurendab tööandja riske uute töötajate värbamisel, äritehingute tegemisel ja koostööpartnerite valimisel.

Ettevõtte juht­kond oleks lühinägelik, kui eiraks sisejuurdluse tulemusi, sest tihti saab selline passiivsus kiiresti karistatud. Põhjalikult ja neutraalselt läbi viidud sisejuurdlus suudab faktidele tuginedes kirjeldada organisatsioonis toimuvat veelgi täpsemalt kui siseaudiitorid või erinevate valdkondade spetsialistid. Vajadusel tuleb ettevõttele kahju tekitanud töötajaga töösuhe lõpetada. See on selge signaal tervele organisatsioonile, et kuritegelikul teel ettevõttele kahju tekitamine tuvastatakse ning sellele järgnevad sanktsioonid.

On soovitatav, et ettevõtte juhtkond määraks sisejuurdlusega tegelevate isikute ringi, nende õigused ja vastutuse. Üldjuhul tegelevad sisejuurdlusega ettevõtte turva- või finantsvaldkonna töötajad. Viimaste ühendatud jõud annab eriti hea lõpptulemuse. Kui ressursid seda võimaldavad või kahjud suurenevad pidevalt, on mõistlik palgata siseuurija.

Ostes teenust väljastpoolt, tuleb arvestada, et ükski teine firma ei tunne teie organisatsiooni, selle arengusuundi ja riske nii täpselt kui firma oma töötaja. Samuti tuleb arvestada, et teie ettevõttes toimuv saab teatavaks teise firma personalile. Sellisel juhul on paslik veenduda, et konfidentsiaalsusreeglid, mille rikkumisele järgneksid rahalised sanktsioonid, oleksid koostööpartneri lepingus paika pandud.

Autor: Janis Toomla