Kesklinn taas hinnas

Eelmise aasta suveks oli pärast äärelinna tüüpkorterite hinnarallit vahe kesklinna ja äärelinna vahel vähenenud juba 20 protsendini.

Loomulikult oli nii väike vahe ebanormaalne. Nüüd on kesklinna korterite hinnad taas tõusma hakanud ning vahe suureneb järjest.

Põhjuseks võib olla ka see, et uute korterite hinnad kesklinnas on tublisti tõusnud. See on taas kasvatanud huvi ka vanade kesklinna korterite vastu kesklinnas, kuna uus jääb tihti liiga kalliks.

Varasemaga võrreldes kiiremas tempos rajatavate uute korterite maht tõenäoliselt kinnis­varaturu tasakaalule ohtlik ei ole. Valmivate uute korterite aastane osakaal kogu Tallinna elamufondis jääb ca 1,5% piiresse. 2002. ja 2003. aastal oli rajatud uute korterite juurdekasv hinnanguliselt 1%, enne seda oluliselt madalam.

Viimase poolaasta jooksul on suurenenud nii nõudlus kui ka pakkumine ning enamikku projekte on saatnud hea müügi­edu.

Uute korterite müügiedu sõltub otseselt pankade laenu­poliitikast, mistõttu laenutingimuste karmistumine avaldaks selgelt kahandavat mõju ka juba planeeritud korterelamu­projektide müügitulemustele.

Suurim nõudlus püsib hinna­klassis 15 000 kr/m² maksvate uute korterite järele. Nagu varasemalt ka prognoositud, on arendustegevuse raskus­kese langenud kesklinnalt äärelinnadele, kus arendatakse üle poole Tallinna uutest korteritest.

Seni kõige eelistatumaks korteritüübiks olnud kahetoalise korteri asemel soovitakse üha enam kolmetoalisi kortereid. Seda suunda iseloomustavad eelkõige äärelinnadesse ja Tallinna lähipiirkonda rajatavate korterelamute müügitulemused, kus sageli leiavad esimesena ostja kolmetoalised korterid.

Esmakordselt alustati mitmete uute projektide rajamist Tallinna lähiümbruses näiteks Sauele ja Jüri alevikku.