Märkamata jäänud puudused toovad lisatüli

Pärast kinnisvara ostu võivad ilmneda puudused, mida enne tehingut ei osatudki märgata ning rikuvad rõõmu uuest kodust.

Võimalikku uut elukohta üle vaadates tuleb tähelepanu pöörata mitmetele asjaoludele. Vanemates majades tuleks kindlasti vaadata katust, elektri­süsteemi ja torustikku.

Renoveerimata korterelamute puhul tuleks uurida, kas majas on toimiv ühistu, kes organiseerib maja renoveerimise või kas on see üldse päevakorras ning mis aja jooksul, millises mahus, kui suured on sellega kaasnevad kulutused.

Korteris või majas üldisemalt tuleb vaadata lage, seinu ja põrandaid. Kui põrandad on ebatasased, tuleb välja selgitada, mis põhjusel. Kui seintes on praod, peaks uurima, millest need on tingitud.

Paneelmajades, kus enamasti puudub ventilatsioon ning kus vanad puitaknad vahetatakse välja uute plastakendega, tekivad probleemid niiskusega ning võib tekkida hallitus. Juhul kui renoveerimata korteris on värskelt värvitud laed või seinad, võib see olla ohu märk, sest esineb juhtumeid, kus niiskusest kahjustatud pinnad värvitakse enne müüki üle. Värske remont müüdavas korteris võiks teha inimese tähelepanelikuks. Küsida tuleb ka kütte­kulude suuruse kohta, et vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi. Küttekulude suurus annab aimu ka sellest, milline on maja soojapidavus.

Korteri ostu puhul on oluline ka see, kes on tulevased naabrid. Kui olete tundlik väljastpoolt korterit tulevate helide suhtes, ei tee paha, kui tunnete huvi, millised on naabrid ja nende harjumused. On inimesi, keda häirib koera haukumine, teisi vali rock-muusika. Võib ka juhtuda, et naaberkorteris elab perekond, kus üks mängib klaverit, teine viiulit ja kolmas tantsib rahvatantsu.

Enne korteri või maja ostmist on soovitav tutvuda ümberkaudse planeeringu ja keskkonnaga. On ju hea teada, kas tulevikus ehitatakse maja ette paar kõrghoonet, mis varjaks vaate või hakkab majaesist läbima magistraal, millega kaasneb liiklusmüra ja saastatud õhk. Meeldiv pole ka see, kui naabrusesse tekib suur tööstus­kompleks.

Võlaõigusseadus sätestab, et kui peale kinnisvara soetamist ilmneb varjatud puudusi, peab selle ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest.

Seda tuleb teatada müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama.

Kui ostja ei teata seda õigeaegselt, siis ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

?Mõistlik aeg? seaduses on reguleerimata, kuid selleks peetakse umbes kaks kuud pärst seda, kui ostja lepingutingimuste mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Võlaõigusseaduse paragrahv 222 ütleb, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Arvesse tuleb võtta muu hulgas asja väärtust, olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt.

Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Seda võib teha ka mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub.

Samuti on lepingut rikutud, kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast teate saamist ostjalt.

Kui müüja on lepingut oluliselt rikkunud, ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega ning võib ka lepingust taganeda.

Autor: Aivar Villemson