Inno Tähismaa • 14. veebruar 2005
Jaga lugu:

Rein Lang: Ojulandi lahtilaskmist ei põhjustanud paberid, vaid ideoloogilised eriarvamused

Välisminister Kristiina Ojulandi lahtilaskmise taga on ideoloogilised eriarvamused Res Publica ja Reformierakonna vahel, mitte paberid, kirjutab Rein Lang.

Riigikogu aseesimees Rein Lang toob Eesti Päevalehes avaldatud artiklis näiteks senise kodakondsus- ja keelepoliitika, mida Reformierakond muuta ei kavatse. ?Peaministri puhul ma selle täitmise soovis kahtlen. Rahvastikuminister Rummo võib rääkida survest, mida tema ametkonnale on avaldatud Eesti kodakondsuse saamise lõdvendamiseks. Stenbocki maja plaanis vahepeal isegi meediakampaaniat ministri vastu. Keelepoliitikas on Res Publica tipud teatanud avalikult taganemisest 2007. a eestikeelsele gümnaasiumiharidusele üleminekust,? kirjutab Lang.

?Loomulikult mängib oma rolli lihtsalt küüniline soov õngitseda lähenevatel kohalikel valimistel mittekodanike hääli ning saada endale poolehoidjaid Eesti kodanikest muulaste hulgast. Kuid alahinnata ei tasu ka äraostmatute rahastajate soove. Oleg Gordijevski on oma teostes säravalt kirjeldanud, mismoodi Nõukogude salateenistused võtsid kasulike lepingutega konksu otsa lääne ärimehi, kes muutusid seeläbi Kremli asja ajajateks oma valitsuste juures.?

Langi sõnul pole kusagile kadunud mõttelaad, et kogu Eesti välispoliitika eesmärgiks peaks olema Eesti kurgile ja pintsakutele Velikije Lukis turu kindlustamine. Samuti heidab riigikogu aseesimees ette, et Venemaa pakutud kahepoolset deklaratsiooni, mida ametlikult pole Eestile keegi üle andnud, on hakatud arutama igal tasandil, isegi riigikogu väliskomisjonis. ?Samas kui ühelegi Eesti diplomaadile pole tulnud pähegi Lavrovi poolt meie välisministrile pihku surutud ebapaberit tõsiselt võtta.?

Teine Res Publica ja Reformierakonna ideoloogiline põrkumiskoht on suhtumine Euroopa Liitu, märgib Lang. ?Mitmed peaministri piinlikud esinemised välismaal võivad paradoksaalsel moel meie sõltumatust tugevdada vaid niiviisi, et meist varsti ei sõltu enam midagi. Me anname endale selgelt aru, et väikeriigil nagu Eesti on eelkõige majanduslikult kasulik teha paljusid asju teistega koostöös. Aga just peaministrile ei sobinud kuidagi olla EL-i eesistujaks esimeste hulgas. See eriarvamus välisministriga põhjustas omajagu pinget.?

Kolmandaks osutab Lang kahe erakonna erinevale suhtumisele riigi välisteenistusse. ?Efektiivse ja rahvuslikes huvides rakendatava välispoliitika tegemiseks on paraku vaja ka ressurssi ehk ajusid ja raha. Meie välisteenistust solvavad väited, et seda tööd saab teha palju odavamalt, prioriteete ümber hinnates. Sisepoliitiline skeem, kus pea- ja rahandusminister koostöös seavad eesmärgiks riigieelarvet appi võttes uputada sisepoliitiliselt oma koalitsioonikaaslasi, on lihtsalt ebamoraalne.?

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas