Vedaja vastutuse kindlustamisel mitu auku

Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule kindlustuse kehtivuse ajal. Vedaja vastutuskindlustuslepingus nähakse ette kindlustuskate kindlustusvõtja veolepingust tulenevale tsiviilvastutusele. Sõltuvalt teenuse iseärasusest võib seaduse või lepingu järgi vedajale kaasneda erinevatest regulatsioonidest tulenev vastutus.

Rahvusvahelise autoveolepingu korral kannab vedaja enamasti CMR-konventsioonist tulenevat vastutust kauba kahjustumise, kaotsimineku või hilinemisega kohaletoimetamise eest.

Augud kindlustuskattes:

I Lepinguline vastutus ei ühti kindlustatud vastutusega.

Vedaja peab kindlaks määrama oma veolepingulise vastutuse aluse ja suuruse ning siis selle riski maandama vedaja vastutuskindlustuse lepinguga.

Riski maandamisest huvitatud vedaja peab kindlustusandjalt küsima vastutuse kindlustamist ulatuses, millise ta endale lepinguga võtab või mis talle seadusega kaasneb. Sama vähe, kui vedaja vajab notari vastutuskindlustuspoliisi, vajab näiteks siseriiklik autovedaja CMR vastutuskindlustuse poliisi. Poliis on küll autovedajal olemas, kuid kauba kahjustumisel pole vedajale esitatud nõude aluseks CMR-konventsioon, vaid VÕS.

II Kindlustusandja subjektiivsed otsused kahjukäsitlusel.

Sageli keeldutakse hüvitamast kahjusid, mis peaksid hüvitamisele kuuluma. Keelduda pole keeruline, sest vastutuskindlustustingimustel on olulistes punktides vähe ühist praktikaga, näiteks nõue kasutada autojuhtide puhkamiseks valvatavaid parklaid jms.

Kui tingimustes pole just sõnasõnalist sätet keeldumiseks, saab selts vajadusel lähtuda järgmiste nõudmiste rikkumisest: nõuetekohane hoolsus või mis tahes õigusakti vaieldamatu täitmine. Vedajapoolse nõuetekohase hoolsuse ülesnäitamine on tõlgendamise küsimus. Mis tahes õigusakti vaieldamatu täitmise nõue annab samuti keeldumiseks hea positsiooni.

Iga vaidluse vastutuse üle võib suunata kuni kolmeks aastaks kohtusse. Kõik äraütleva vastuse saanud kindlustusvõtjad ei lähe oma õigusi kohtusse nõudma ja kuna ka kohtus on sageli võimalik fifty-fifty kokkulepe sõlmida, on seltsil äriliselt kasulik keelduda kahju hüvitamisest äriliselt ebatulusale kliendile.

III Hüvitise alusetu väljamaksmine.

Sellega on saanud üks vedaja õnnelikumaks, kuid see tekitab ebakindlust kogu vedaja vastutuskindlustuse turul.

IV Vedajate skeemid formaalsuste täitmiseks.

Ca 20?25% vedudest on kindlustuskatteta. Vedajad kasutavad skeeme litsentside ja kindlustuse edasimüümisel. Üks vedaja sõidab teise litsentsi all, firmal A on tehnilised vahendid, firmal B on vajalikud paberid. Sageli teostab litsentsi ja vastutuskindlustuskatteta A vedusid B nimel.

See pole alltöövõtt. Veolepinguid sõlmib ja vastutust kannab A. Kuna tal puudub kindlustuspoliis, millele ta oleks kantud kindlustusvõtjana, kindlustatuna või soodustatud isikuna, pole kaubakahju korral tegemist kindlustusjuhtumiga.

Riskide piiritlemiseks on kindlustusselts lisanud B poliisile nimekirja sõidukitest, millega B vedusid teostab. Ekslikult arvavad vedajad, et kui A sõiduk on kantud B poliisi lisasse kui kindlustatud sõiduk, on sõidukiga vedusid teostava vedaja vastutus kindlustatud.

Kahjujuhtumi korral pole A-l poliisi, millest nähtuks tema hüvitise saamise õigus.

Nii vedaja kui ka ekspedeerija vastutuse kindlustamisel lähtutakse CMR-konventsioonist ja/või Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimustest. Kui CMR-kattega sõiduk teostas Eesti sisevedu ja selle käigus sai veos kahjustada, ei põhjusta see automaatselt kahju hüvitamata jätmist. Pole vahet, mille alusel nõue on esitatud. Vedaja vastutust reguleerivad VÕSi sätted on analoogsed CMR-konventsiooniga.

Vedaja vastutuskindlustust pakuvad vaid ERGO ja Inges ning If. Ei oska kommenteerida teiste seltside kahjukäsitlemist, kuid kui vedajal on kindlustusmakse makstud ja juht ei olnud juhtumi ajal alkoholijoobes, ei jää kahju hüvitamata.

Kui selgub, et vedaja tegutses pahatahtlikult ja/või muul moel soodustas juhtumi toimumist, kahju ei hüvitata ning leping öeldakse üles.

Vedajate kasutatavad skeemid formaalsuste täitmiseks on laiem probleem. Tingimuste kohaselt on kahjujuhtum kindlustusvõtja vastu esitatud nõuded. Kui nõue esitatakse A vastu, siis tekib õigustatud küsimus, et mis moel see puudutab B-d? Kindlustusandja pakkus B-le hinda, teadmata, kas konkreetse sõidukiga sõidab A või keegi muu, ning võib juhtuda, et kui A-l oleks oma poliis, siis oleks see teistel hinnatingimustel. Sellistel juhtudel jääb kindlustusandjal tegelik kindlustusmakse saamata.

Autor: Renee Mahl