Ansip: Savisaare kukutamine Tallinnas oli viga

Kui ma tänaseid (eilseid - toim) ajalehti loen, siis tekkis teile kohe rida küsimusi

No lehtedes on ikka igasugust kirjas. Mina ei tea, kust lehed neid asju võtavad. (Ansip toob 15. veebruari Päevalehe, milles on mitu artiklit alla joonitud - toim). Kui ma loen, et Reformierakonna juhatuses eile langetatud otsus ei sündinud üksmeeles ja omavahel kõneldi röökides, siis ma ütlen, et see on küll täielik bullshit. Või siis selline koht: "üks valju häälsemaid kohalolijaid oli Meelis Atonen". Meelis Atonen võttis täiesti normaalsel toonil sõna, ja tegi seda ainult üks kord kogu koosoleku jooksul. Reformierakonna juhatuse koosolek oli ülimalt üksmeelne.

Selle üksmeele kohta tahtsingi küsida, et ?

Vaatame siit aga edasi. ""Karjudes?, iseloomustas üks respublikaan õhkkonda eile poolteist tundi kestnud koalitsiooni koostöökojas. Rahvaliit oli koostöökojas esinenud seekord pigem Res Publicat toetavalt.".

Ma ei peaks kommenteerima koostöökojas toimunut, aga kuna üks respublikaan on seda juba kommenteerinud, siis õiendada ikka võib. Ehk siis esimese päevakorra punktina rääkisime me tõesti sellest välisministri tagandamisest ja riigisaladusega seonduvast. Siin ma julgen öelda, et Rahvaliit oli sellel seisukohal, et ühe ministri tagandamine on väga terav poliitiline samm ja seejuures tuleb kindlasti peaministril oma tegevus kooskõlastada koalitsioonipartneritega. Seda ütles Villu Reiljan. Jaanus Männik ütles, et inimestega tuleb rääkida.

Ei see ei olnud Männik. Ma lähen toon oma märkmed. See oli see endine põllumajandusminister.

Tiit Tammsaar

Jah, Tammsaar. Näete, mul on siin kirjas tema sõnad. Ta ütles: "Rääkida tuleb?. Ja teine teema koostöökojas oli ikaldustoetuste maksmine. Reformierakond ei rääkinud sel teemal üldse midagi. Ei olnud mingit karjumist, ei olnud mingit poolte valimist. Milline respublikaan võis Päevalehele seda öelda? Kust nemad seda teavad?

Need küsimused mind eriti ei huvita. Mind huvitab hoopis, kas on õige tänases Päevalehes ilmunud info, et teid käisid maha rahustamas ja Res Publicaga lepitamas endised Reformierakonna juhtfiguurid Siim Kallas ja Märt Rask?

Sellega on lugu niisugune, et kui ma Siim Kallasega sellel teemal räägiksin ja ta mulle helistaks, siis selles ei oleks midagi imelikku. Aga kui Riigikohtu esimees Märt Rask hakkaks sekkuma poliitikasse, siis selles oleks väga palju imelikku. Kinnitan, et Märt Rask ei ole midagi taolist teinud. Ma arvan, et see ei tule talle mõttessegi.

Aga Siim Kallasega olete pärast möödunud nädala teisipäeva vestelnud?

Jah. Kallasega olen ma näiteks täna rääkinud.

Ja Kallas soovitas Teil Juhan Partsiga ära leppida?

Ei, absoluutselt mitte. Mingisuguseid niisugusi nõuandeid ega midagi taolist pole sealt poolt tulnud.

Kas täna rääkisite Kallasega Ojulandi tagandamisest ja Res Publicaga leppimisest?

Me rääkisime täna üldisest poliitilisest olukorrast. Ojuland täna väga teemaks ei olnud.

Räägime veel tänastest ajalehtedest. Kui ma lugesin täna Reformierakonna tõlgendust.

Oodake, ma korraks veel katkestan. Siin kirjutatakse, et Meelis Atoneni ja Andrus Ansipi vahel on tüli. No aitähh ajakirjanikud, et pingutasite, aga ei ole seda tüli Ansipi ja Atoneni vahel kuskilt võtta. No ei ole. Ja mingit konflikti ei ole. Seda ei õnnestu Reformierakonnast leida.

Kui ma loen lehest kommentaare, mis Teie ja Juhan Partsi eilse kohtumise järel mõlema mehe poolt ajakirjanikele anti, siis on need vastuolulised. Reformierakonna väitel andis Parts lubaduse, et kui edasine tulumaksumäära alandamine luhtub, siis Parts lahkub peaministri kohalt. Parts jällegi ütleb, et tema pole sellist lubadust andnud. Kes vassib?

See on jälle üks infomüra. Partsiga kohtudes me rääkisime kõigepealt sellest välisministri tagandamisest ja kas peab eelnevalt konsulteerima, eelnevalt rääkima, eelnevalt informeerima koalitsioonipartnereid. Ei saa lihtsalt nii, et võtad ühe ministri ja tõstad ukse taha.

Ma usun, et Parts oli kindlasti nõus, et tuleb rääkida ja informeerida?

Jah, ta oli sellega nõus ja ta kinnitas seda koalitsiooni koostöökojas. See ei toimunud ainult meie neljasilmavestlusel. Neljasilmavestlusi tavaliselt ei tohiks üldse kommenteerida. Eesti poliitikas on väga palju neljasilmavestlusi ja neid ei kommenteerita. See on halb toon, et neid üldse kommenteeritakse, siis hakkab üks pool ühtemoodi tõlgendama ja teine teistmoodi ja lõppeb see sellega, et neljasilmavestlused jäävad üldse ära. Ma arvan, et Eesti poliitika sellest ei võida.

Ma tulen tagasi selle tulumaksureformi juurde. Mida siis Parts lubas? Kas ta lubas reformi luhtumisel ametist lahkuda?

Tulumaksuteema oli meie kohtumisel selgelt üleval. Et kui ministreid vabastatakse partneritega kooskõlastamata, siis võib ju samamoodi tõsta ukse taha ka ideid. See on meid kõige rohkem ärevaks teinud. Ei ole ju mingisugune saladus, et tulumaksu alandamise idee vastu on isegi Res Publica volikogus kõneldud. See idee on aga koalitsioonilepingus, mida on kaks korda partnerid oma allkirjadega kinnitanud. Kaks korda. Ja ometi diskuteeritakse ikka ja jälle selle idee üle.

Vanemahüvitis täpselt samamoodi. Viimasel ajal pole seda küll rünnatud, aga aeg-ajalt ikka ja jälle ka see teema tõstatatakse, et kõigile tuleb võrdselt maksta.

Aga ikkagi, mida Parts Teile eilsel kohtumisel ütles?

Me rääkisime nii vanemahüvitisest kui tulumaksu alandamisest. Vanemahüvitise kohta Parts ütles, et see saab olla ainult vasakpoolsete rünnak ja seetõttu vanemahüvitisele tema mingisugust ohtu ei näe. Tulumaksuga ta muidugi konstateeris seda, et surve tuleb. Mina muidugi tahtsin, et tema seisaks tulumaksu alandamise eest. Ta ütles, et sellele on juba kaks korda alla kirjutatud ja et teha veel mingi kolmas allakirjutamine on tobe. Ta ütles, et see, mis kehtib, kehtib ka tegelikult.

Ehk siis ka see kinnitus on kindlalt olemas, et Parts teeb kõik endast oleneva, et olemasolevat koalitsioonilepingut täidetakse. Ja kui pole koalitsioonilepingut, siis pole ka enam seda koalitsiooni. See oli see, mida Parts eile mulle rääkis.

Tagasiastumise jutt on juba tõlgenduse küsimus.

Tagasiastumise jutt oli siis mõeldud Reformierakonna liikmete rahustamiseks, sest Reformierakonna peasekretär Teie ja Partsi kokkulepet just nii erakonna liikmetele tõlgendas?

Ei mina tea, kes ja kuidas seda tõlgendas. Minu käest ei ole selline tõlgendus välja läinud. Aga loomulikult selline tõlgendus on võimalik. On ilmselge, et kui koalitsioonilepingut enam ei ole, et mis siis on? Kas siis on ainult toolid ministrite istumise all? Kui ei ole ühtseid põhimõtteid, millest lähtutakse riigi valitsemisel, kas siis tulebki ainult puhas valitsemine või? See on ju iseenesest mõistetav, et valitsetakse nende põhimõtete alusel, milles ollakse kokku lepitud.

Parts ütles, et ei saa võtta eraldi kahte teemat koalitsioonilepingust välja ja neid eraldi vaadata. Minu seisukoht on, et koalitsioonilepingus on kõik punktid meie omad, kõigi kolme osapoole omad, aga osad punktid on olulisemad, kui mõned teised punktid. Kõige olulisemad on need punktid, ilma milleta ei oleks seda koalitsiooni sündinud ja ilma milleta ei oleks seda koalitsioonilepet sündinud. Meie jaoks on kõige olulisemad punktid juba eespool ära nimetatud.

Reformierakond oli möödunud nädalal väljaütlemistes väga jõuline ja esitas peaministrile ultimaatumi, et ta peab Ojulandi vabastamise avalduse tagasi võtma või ametist lahkuma. Esmaspäeval loobusite ultimaatumitest. Mulle tundub, et Reformierakonna positsioon ei ole enam nii kindel, kui oli enne Ojulandi skandaali. Rahvaliit ja Res Publica mõistavad, et Reformierakonna jaoks ainus võimalus võimul olemiseks on praegune koalitsioon. Järgmise sammuna nad tõmbavadki tulumaksureformile kriipsu peale. Nad teevad seda enne kohalikke valimisi. Jagate minu seisukohta?

See oleks lühinägelik riigi juhtimine, kui erakonna huvid seatakse kõrgemale riigi huvidest. Vist Financel Timesis kirjutati hiljuti, et Ühendriigid peavad oma maksupoliitika põhjalikult ümber vaatama, sest Eestist alguse saanud maksude alandamine on levinud igale poole Euroopasse. See ei ole mingisugune Reformierakonna toredus. Maksude alandamine on meie konkurentsivõime küsimus. Tööjõud on meil liiga kõrgelt maksustatud. Meie üldine maksukoormus ületab Leedu ja Läti oma. Me võime öelda, et Soomes ja Rootsis on kõrgemad maksud ja nad on kiirelt arenenud. Jah, see mis on olnud, on olnud. Praegu me näeme aga seda, et kiirelt arenevad need, kellel maksud on madalad. See, kes seda eitab, on pime.

Ma olen Teiega nõus, aga väidan, et pärast Ojulandi ümber puhkenut on teil keerulisem maksude alandamise ideesid läbi suruda, sest oma ultimatiivsete avalduste ja hilisema taandumisega te devalveerisite end koalitsioonipartnerite silmis. Taandumine viitab, et pole erakondi, kes tahaks teiega ühist koalitsiooni moodustada. Kõik on teie vastu. Ja seetõttu ei saa teid enam tõsiselt võtta.

See sõltub partneritest, kas nad tahavad meid tõsiselt võtta või mitte. Ma arvan, et valijatel on endiselt põhjust meid tõsiselt võtta. Ja me pole oma väljaütlemistes olnud ka ultimatiivsed.

Aga teie ähvardus kutsuda esile erakorralised valimised? Miks te sellest ideest loobusite?

Erakorralised valimised on jätkuvalt teema. Ma möönan, et seda on väga raske teostada. Aga kui vaadata, kui palju inimesi on avaliku arvamuse uuringute järgi võõrdunud poliitikast, siis on see märk sellest, et midagi tuleb muuta. Kui 44% elanikest ei toeta mitte ühtegi poliitilist erakonda, siis on selles riigis midagi valesti.

Erakorralised valimised jäävad teie unistuseks, sest teised erakonnad ei toeta teie püüdlusi. Uue koalitsiooni moodustamiseks ei ole teil samuti piisavalt toetust. Kui tahate olla võimul, siis peategi jääma edasi Res Publica juhitavasse valitsusse ja leppima sellega, et Res Publica üritab teile igal võimalusel sisse sõita.

Ma ei nõustu selle väitega, et erakorraliste valimiste korraldamiseks ei ole meil piisavalt toetust. Ma aga möönan, et selles küsimuses hakkavad hääletama Riigikogus üksikud isikud, mitte erakonnad. Kui on juba olemas koht Riigikogus neljaks aastaks, siis ei saa ju sugugi kindel olla, et erakorralistel valimistel, mis võiksid olla kasulikud erakonnale, õnnestuks konkreetsel inimesel säilitada koht Riigikogus. Inimese alalhoiuinstinkt hakkab tööle ja seetõttu on erakorraliste valimiste idee küllalt raskesti teostatav.

Tagantjärele tegite vea, et te piltlikult öeldes möödunud sügisel Edgar Savisaarele noa selga lõite. Praegu oleks olnud hea Savisaarega koos uus valitsus moodustada?

Me ei sega kunagi munitsipaalpoliitikat riigi tasandil poliitikaga. Suures plaanis muidugi oleks parem, kui seda sügist asja poleks olnud.

Savisaar on Reformierakonna peale solvunud. Teil ei ole lihtne minna Savisaare juurde koostööettepanekuga.

Loomulikult. Kes ei oleks solvunud? Ma olen seda ka oma kõnes erakonna üldkogul öelnud, et ma ei pea seda Tallinnas juhtunut päris õigeks mitmest aspektist lähtudes. Poliitilise kultuuri aluseks on erakondade austamine. Kui uued koalitsioonid luuakse nendele inimestele tuginedes, kes on ühest erakonnast äsja lahkunud ja teise astunud, siis see ei näita meie tugevat ja selget poliitilist kultuuri. Vana demokraatiaga maades on kindel reegel, et erakonnad üksteise juures kalastamas ei käi.

Ja teine asi, mis mulle Tallinna võimuvahetuse juures ei meeldinud, on sellega kaasnenud meediakajastus. Võimuvahetus oli Eesti erakondadega liitunud venelasi halvustav. Ma ei süüdista selles poliitikuid ja ajakirjandust, aga nii see välja kukkus.

Pakun teile ühe spekulatsiooni. Möödunud nädala lõpus sõlmisid Edgar Savisaar ja Andrus Ansip kokkuleppe, et enne sügisesi kohalikke valimisi võetakse Tõnis Palts Tallinna linnapea kohalt maha, Toomepal vahetatab Keskerakond välja Res Publica ning Reformierakond ja Keskerakond lepivad kokku, et tulumaksumäär langeb järgmise aasta algusest 22 protsendile ja mitte rohkem. Olete sellise kokkuleppe sõlminud?

Ei ma ei tea sellest midagi. Huvitaval kombel ei ole mind taolisest kokkuleppest informeeritud ja eks see näitab juba, et sellesse ei tasuks suhtuda kuigi tõsiselt.

Aga mida teeb Reformierakond siis, kui järgmise aasta riigieelarvet koostades otsustavad Res Publica ja Rahvaliit, et ei toeta tulumaksumäära edasist alandamist?

Nad on kaks korda sellele lubadusele alla kirjutanud ja kui nad nüüd loobuksid, siis nad näitavad, et nende allkiri ei maksa mitte midagi. Ja ei vasta ju tõele, et Eesti riigis on suur rahapuudus ning maksumäära ei saa alandada. Me jätame enam kui kaks miljardit krooni euroraha kasutamata. See näitab, et me ei oska rahaga piisavalt hästi ringi käia, mitte, et rahast oleks puudus.

Tänaseid lehti lugedes ja teiega vesteldes on mul tekkinud veendumus, et ega rahu ja koosmeelt praeguse valitsuskoalitsiooni sees enam ei teki. Reformierakonnas sees liigub info, et Res Publica ühe juhtpoliitiku Indrek Raudse juhtimisel koostatakse juba järgmisi materjale Reformierakonna ministrite kompromiteerimiseks. Kui kindlalt Teie end ametis tunnete ja millised on Teie võimalikud luukered?

Ei ole mul mingeid luukeresid.

Te olete omal ajal töötanud mitmes tänaseks tegevuse lõpetanud pangas, investeerimisfondis. Olete olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Olete kindel, et enne valimisi ei teki nn Ansipi 10 miljoni dollari juhtumit?

Ei saa midagi sellist juhtuda, kullakesed. Ma olen nii põhjalikult läbi lahatud ja kui mul midagi oleks, siis oleks see juba ammu välja ujunud. Ei ole midagi sellist.

No Tartus teie kohta midagi kompromiteerivat eriti ei otsitudki?

Miks see Tartu teistsugune on? Pigem võiksite uskuda seda, et kuna luukeresid ei ole, siis õnnestus tal seetõttu kuus aastat olla Tartu linnapea.

Ojulandiga paralleelselt puhkes Eestis meediasõda Päevalehe ja Postimehe vahel. Mitu erakonda tegi ühisavalduse Postimehe omanikele, et Postimees on Reformierakonna poole kaldu tänu teie tutvusele Postimehe vastutava väljaandja Mart Kadastikuga.

Me oleme Mart Kadastikuga sõbrad ja oleme olnud sõbrad aastakümneid. Me ei kavatse oma sõprust maha salata seetõttu, et üks on ajalehe vastutav väljaandja ja teine on ühe erakonna esimees ja minister. Me pole oma sõprusest ka kunagi saladust teinud. Iga üks elab aga oma elu. Minu suhtlusringkonnas on igasuguseid inimesi. See ei tähenda, et ma saaksin kuidagi nende tegusid või otsuseid kujundada või mõjutada.

See spekulatsioon on väga inetult üles kerkinud. Mulle helistati Päevalehest. Ma arvan, et see oli Jaanus Piirsalu, aga võibolla ma ka eksin, pole täpselt enam meeles. Aga oli Päevalehe ajakirjanik. Ta küsis, et kas vastab tõele, et Kadastik ja Ansip sõid Taali (Olari Taal Riigikogu liige ja Res Publica üks rahastajaid - toim) ja Partsiga möödunud aasta novembris koos õhtust. Ma ütlesin, et see fakt vastab tõele. Minuga juhtub seda tihti, et ma kellegagi koos söön. Edasi küsis ajakirjanik, et millest te rääkisite, ega ometi poliitikast? Loomulikult me rääkisime poliitikast, millest minu eas ikka rääkida? Mul on naine olemas, mul ei ole vaja naistest rääkida, ikka poliitikast.

Aga, et Päevalehe ajakirjanik saaks aru, mida see õhtusöök tähendab, siis ma rääkisin talle, et ma käin reformierakondlase Hannes Astoki sünnipäevadel koos respublikaanist haridus- ja teadusministri Toivo Maimetsa ja Päevalehe vastutava väljaandja Aavo Kokaga. Aga sellest ei saa teha järeldust, et kohtusid kaks reformierakondlast kahe respublikaaniga. Sellest saab teha ainsa järelduse, et nad olid kõik koos Hannes Astoki sünnipäeval.

See paralleel sünnipäevaga ei ole teil õnnestunud. Üks asi on sünnipäev, teine asi on õhtusöök Res Publica esimehe ja erakonna halliks kardinaliks peetava Olari Taaliga.

Taal, Kadastik ja Ansip on ammused tuttavad Tartu päevilt ja kui keegi kellegagi tookord kohtus, siis kolm tartlast ühe tallinlasega.

Intervjuu alguses rääkisite neljasilma vestlustest, et neid tavaliselt ei kommenteerita ja ei avalikustata. Keegi teist neljast ehk Parts, Taal, Ansip või Kadastik pidi info kohtumisest Päevalehele lekitama. Kasulik on see Res Publicale ja Äripäevas räägitakse selle info lekitamise kohta, et see on Olari Taali käekiri.

No ma ei tahaks nii öelda, et keegi on lekitaja. Me ei ole teinud sellest kohtumisest ka mingit saladust. Kindlasti on ka näiteks Hans H Luik söönud koos Toomas Hendrik Ilvesega, ja ma ütlesin sellele Päevalehe ajakirjanikule, et sellest ei saa ju teha järeldust, et Luik on sotsiaaldemokraat.

Valdavalt arvatakse, et võitja välisministri vabastamisega tekkinud konfliktis oli Res Publica ja kaotaja Reformierakond. Nüüd tagantjärele hinnates, kas tegite selle konflikti lahendamisel ka mõne vea?

Kes ei teinud vigu? Poleks aga olnud peaministri viga, poleks ka tulnud teisi vigu.