Kutsestandardite alusel on tööandjal lihtsam otsustada, millisele tasemele vastavat raamatupidajat tal vaja on, selgitab rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna peaspetsialist Evelin Pungas.
Pungase sõnul lihtsustab see personaliotsingut ja võimaldab üheselt kirjeldada ametikoha profiili. Kutsetunnistus peaks andma nii raamatupidajale kui ka tööandjale kindlustunde raamatupidaja teadmiste ja oskuste suhtes.
?Tulevikus on kutsekvalifikatsiooni olemasolu kindlasti aluseks töötasu määramisel,? prognoosib Pungas.
Sügisel toimunud raamatupidaja assistendi kutsekvalifikatsioonieksamil osales 34 inimest, neist 31 sooritas selle eksami.
Osalejate hulgas oli töötavaid raamatupidajaid, keda oli eksamile saatnud nende tööandja, enamik osalejaist olid aga kevadel kooli lõpetanud noored, räägib Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) tegevsekretär Liine Kedars.
Raamatupidaja kutsekvalifikatsiooni taotlejad peaksid silmas pidama, et kutsekvalifikatsiooni saab taotleda vaid kutseomistamise õigust omava organisatsiooni juures. Täna on raamatupidamise valdkonnas see õigus antud ainult ERK-le, rõhutab Kedars.
Raamatupidamise valdkonda kuulub kolm kutsekvalifikatsiooni ? raamatupidaja assistent, teise ja kolmanda kvalifikatsiooni raamatupidaja.
Edaspidi viiakse kutsekõrgkoolide vastava eriala lõpueksam kokku raamatupidaja assistendi kutseeksamiga. Raamatupidaja teise ja kolmanda taseme kutsekvalifikatsioonitunnistus kehtib kolm aastat, tingimusel, et tunnistuse omanik töötab pidevalt vastavat kvalifikatsiooni eeldaval ametikohal ja läbib aastas vähemalt 40 tunni ulatuses erialast täiendkoolitust.
Raamatupidaja assistendi kutsekvalifikatsioonitunnistus on tähtajatu.
Raamatupidaja assistent võib töötada erinevates ettevõtetes ja asutustes erinevatel ametikohtadel (kassapidaja, andmesisestaja, abiraamatupidaja vms). Tavaliselt on raamatupidaja assistendi töö sisuks üks lõik ettevõtte raamatupidamisest. Tema põhilised tööülesanded on vajalike dokumentide koostamine ja täitmine, inventuuride läbiviimisel osalemine, andmete sisestamine vastavatesse programmidesse, raamatupidamise tehnilise töö tegemine.
Raamatupidaja assistendi kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on soovitatav haridustase keskharidus. Eeldatakse kutsealase koolituse läbimist või töökogemust raamatupidaja assistendina.
Teise kvalifikatsiooni raamatupidaja põhilised tööülesanded on dokumentide kontroll, majandustehingute klassifitseerimine ja registreerimine, finantsaruannete koostamine, eelarvete ettevalmistamine ja dokumenteerimine, inventuuride läbiviimine, maksude arvestamine ja deklareerimine, sisekontrollisüsteemi ülesehitamises osalemine.
Teine kvalifikatsioonitase on vajalik väga paljudele raamatupidajatele. Selle kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on soovitatav haridustase kutsekeskharidus, nõutav on kaheaastane töökogemus raamatupidajana.
Kolmanda kvalifikatsiooni raamatupidaja põhilised tööülesanded on igapäevase raamatupidamistöö planeerimine ja juhtimine, tagades ülesannete õigeaegse, efektiivse ja eelarvele vastava täitmise, struktuuriüksuse esindamine suhetes organisatsioonisiseste ja -väliste osapooltega, teiste töötajate juhendamine ning järelevalve teostamine, eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamine, kulutuste kontroll ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine.
Vajadusel peab kolmanda kvalifikatsiooni raamatupidaja olema võimeline vastu võtma õigeid rahandusalaseid otsuseid ja oskama maandada finantsriske, kavandama, suunama ja koordineerima ettevõtte- või asutusesisest finantstegevust, hindama ettevõtte või asutuse finantsolukorda.
Kolmanda kvalifikatsiooniga raamatupidaja tööga toimetuleku eelduseks on iseseisvus, distsiplineeritus, vastutus- ja otsustusvõime, hea suhtlemisoskus, arenenud suuline ja kirjalik väljendusoskus ning planeerimisoskus. Vajalik on inimeste ja ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele ning paindlikkus.
Raamatupidaja kolmanda kvalifikatsioonitaseme taotlemisel on soovitatav haridustase rakenduskõrgharidus. Nõutav on viieaastane töökogemus raamatupidajana.
Kindlasti on selline kvalifitseerimine vajalik firmade jaoks, kes vahetavad sageli raamatupidamisalast infot välismaalastega, ja esineb oht, et teineteist mõistetakse ühe või teise raamatupidamistermini kasutamisel valesti.
Meie firma jaoks on praegusel hetkel oluline, et raamatupidajatel oleks vastav eriharidus, samuti kogemus ja usaldusväärsus. Tulevikus võib aga esile kerkida ka kvalifikatsioonieksamite sooritamise vajadus.
Kalev peab raamatupidaja kutsekvalifikatsioonieksamit oluliseks, kuna eksami läbimine ja kutsekvalifikatsioonitunnistuse omamine annavad teatava lisaväärtuse töötajale ning selle läbi ka ettevõttele.
Uue raamatupidaja töölevõtmisel on kutsetunnistus omamoodi indikaatoriks, mille abil saab tööandja konkreetselt ja detailselt teada selle töötaja oskuste taseme.
Samas näitab tunnistuse olemasolu ka töötaja aktiivsust, edasipürgimist oma valdkonnas ning valmisolekut enesearendamiseks. Kõik Kalevi raamatupidajad osalesid 2004. aasta novembrikuu lõpus esimesel raamatupidajate kutsekvalifikatsioonieksamil ning omavad nüüd raamatupidaja I taseme kutsetunnistust.
Idee tunnistusi taotleda tuli ettevõttelt ning seetõttu tasus Kalev ka kõik vajalikud kulud.
Me ei ole oma organisatsioonis töötavaid raamatupidajaid kutsekvalifikatsioonieksamitele saatnud ega kavatse seda ka teha.
Kui raamatupidajal on vajalik haridus, oskused ja kogemused ning ta saab oma tööga väga hästi hakkama, siis vaevalt selle eksami edukas läbimine temast paremat töötajat teeb.
Kui me peaksime raamatupidaja tööle võtma, siis kõigi teiste näitajate ? hoiakud, haridus, kogemus ? võrdsuse korral eelistaksime seda, kellel on kvalifikatsiooni tõendav tunnistus lisaks olemas.
Olen seisukohal, et ega paber tööd ei tee. Loomulikult aitavad kutsekvalifikatsioonitunnistused tööturgu korrastada ja on töötajale heaks müügiartikliks, kuid olulisem on siiski see, kuidas inimene oma tööga hakkama saab ja kuidas sellesse suhtub.
Mõni võib endale mitmeid pabereid koguda ja tal võib olla tohutult palju teadmisi, kuid jääb hätta nende rakendamisega.
Autor: Anu Martinson
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.