Raha ajab inimesed töövaidluskomisjoni

Lugedes töövaidluskomisjoni otsuseid, võib silmaga hinnates öelda, et 95 protsenti või enamgi pöördujate kaebustest on kas osaliselt või täielikult rahuldatud. Kas ja kui palju neist täitmiseks võetakse või edasi kohtusse kaevatakse, töövaidluskomisjon ei jälgi. Sellist statistikat ei tee ka kohtud ega tööinspektsioon.

Jaanuari viimasel päeval oli Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjonis taas üks rahajagamine. Vastamisi olid Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA), keda esindas vandeadvokaat Siiri Schneider, ja sadamas laadimistöid teostav AS Refetra, keda esindas omanimelise tööõigusbüroo juhataja Heli Raidve. Töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjase juhtimisel arutati 13 dokkeri õhtuse ja öötöö eest täiendava palga ja kollektiivlepingujärgsete toetuste nõuet.

Avaldajaid esindanud vandeadvokaat Siiri Schneideri sõnul on 2000. aastal sõlmitud kollektiivlepingus ette nähtud täiendav tasu 10 protsenti õhtuse ja 20 protsenti öötöö eest, iga töötajaga 2001. aastal eraldi sõlmitud töölepingus on öeldud, et kompensatsioonid töö eest öisel ja õhtusel ajal sisalduvad palgamääras. ?Kollektiivlepinguga antud paremaid tingimusi ei saa kärpida töötajaga sõlmitud töölepingus,? kinnitab Schneider.

Lisaks sellele ei ole töötajad avaldaja sõnul saanud kollektiivlepingus ette nähtud toetusi: jaanipäevatoetust 30% palgast, jõulutoetust 30% palgast, puhkusejärgset toetust tegeliku kuupalga ulatuses ja haiguspäevadeta töötamise toetust 1500 krooni, kuna seda makstakse ainult siis, ?kui ettevõtte majanduslik olukord seda võimaldab?. Seni ei olnud olukord seda võimaldanud.

?Mis mõtet on sellistel toetustel kollektiivlepingus, mida kunagi välja ei maksta?? küsib Schneider. Sama küsimus tekib ka Raili Karjasel.

Heli Raidve sõnul leppisid töötajad ja tööandja töölepingus kokku, et põhipalka on õhtu- ja öötöö arvel suurendatud, ja seda kõrgemat palka on tööandja ka aastaid maksnud. ?Käesoleval juhul nõuavad töötajad õhtu- ja öötöö eest tasu teist korda, viidates nende jaoks soodsamale sättele, mis on sisuliselt väljapressimine,? räägib vandeadvokaat. Seni on makstud sünni- ja surmatoetust, juubelitoetust ning lastelaagri toetust, kuid mitte jaani­päe­va-, jõulu- ja puhkusetoetust ega haiguspäevadeta töötamise toetust.

Raidve kinnitas, et sellest ajast alates, kui töölepingusse kirjutati tingimus, et palgas sisaldub tasu õhtuse ja öötöö eest, on töötasu tõstetud. ?See on kooskõlas palgaseadusega, mis näeb ette kas täiendava lisatasu maksmise või kõrgema põhipalga,? kinnitab Raidve.

Schneider ei ole nõus, et lepingu muutmisel oleks tegemist olnud palga tõstmisega. Kui enne tingimuse kehtestamist, et palgas sisaldub töötamine õhtusel ja öisel ajal, oli enamiku töötajate tariifimäär 37 krooni tunnis, siis selles lepingus, mis kehtestas, et töötamine õhtusel ja öisel ajal sisaldub palgas, langes tariifimäär 27 kroonile tunnis.

Raidve temaga ei nõustu ja selgitab, et seda 2000. aasta töölepingu sõnastust, kus põhipalk oli 27 krooni tunnis, muudeti juba neli aastat tagasi ehk 2001. aasta alguses, kui kõigi töötajate põhipalk tõsteti 5000 kroonini. Tegelikult on töötajatele makstud iga kuu palka 8000?9000 krooni ja üle selle. Tema sõnul peavad pooled tegutsema heas usus. ?See asi on aga vastuolus hea usu põhimõttega,? rõhutab Raidve. ?Töötajad on võtnud 2001. aastast saati vastu õhtu- ja öötöö tasu võrra kõrgendatud palgamäära alusel palka ning esitanud sellesama õhtu- ja öötöö tasu kohta nüüd teistkordse nõude.? Sellise nõude esitamise kohta mitu aastat hiljem meenutas Raidve ka riigikohtu seisukohta, et kui õigust ei kasutata mõistliku aja jooksul, õigus minetatakse.

?Kui õhtu- ja öötöö lisatasu meilt teist korda välja mõistetakse, siis peab teine lepingupool eelnevaid palgakokkuleppeid tühiseks, kuid tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama,? märgib Raidve.

Ühtlasi vaidlustas Raidve kõik ametiühingu tehtud arvutused saamata summade kohta ning nendelt arvutatud viivised. Raidve arvates saab viiviseid arvutada vaid nelja viimase kuu eest maksmata õhtuse ja öötöö eest ning ta palus kohaldada varasematele viivistele aegumist.

Miks ei ole pooled püüdnud kokku leppida ja kollektiivlepingut muuta, kui nad sellega rahul ei ole, küsib Karjane.

Schneider selgitab, et ettevõttes moodustati mullu ametiühing, mis EMSA tiiva all püüdis alustada kõnelusi kollektiivlepingu muutmiseks, uue kollektiivlepingu kehtestamiseks või kui tööandja seda ei tee, siis olemasoleva kollektiivlepingu täitmiseks. Tööandja sellele soovile ei reageerinud. Küll aga on möödunud aasta sügisest määratud töötajatele rohkem distsiplinaarkaristusi ? kollektiivlepingu järgi ei pea tööandja distsiplinaarkorras karistatud töötajatele kõiki toetusi maksma.

Kuulnud mitu korda Heli Raidve taotlust jätta nõue täies mahus rahuldamata, kuulutab komisjon istungi lõppenuks ja hakkab otsust tegema.

Pool tundi hiljem on komisjon otsusele jõudnud. Raili Karjane teatab, et avaldus rahuldati osaliselt: lisatasu õhtuse ja öise töö eest ning viiviseid ei pea maksma, küll aga tuleb ettevõttel tasuda jaanipäevatoetust 30% palgast, jõulutoetust 30% palgast, puhkusetoetust kuupalga ulatuses ja haiguspäevadeta töötamise eest toetust 1500 krooni aastas.

Oleme 66% ulatuses otsusega rahul. Kõikide töötajate nõue oli kokku ca 300 000 krooni, millest rahuldati ca üks kolmandik ehk kõikidele töötajatele kokku 102 300 krooni, seega ca 66% osas jäeti töötajate nõuded rahuldamata. Eriti rahul oleme asjaoluga, et töötajate poolt juba saadud õhtu- ja öötöö tasude teistkordse väljamaksmise nõue jäeti rahuldamata. Samas oleme endiselt seisukohal, et kuna kollektiivlepingus kokku lepitud toetusi on tööandja maksnud, kuid kollektiivlepingu lisas toodud täiendavate toetuste maksmine oli lepingu kohaselt tööandja otsustada, ei saanud töövaidluskomisjon neid täiendavaid toetusi välja mõista. Juhul, kui juhatus ja nõukogu otsustavad pöörduda linnakohtusse, töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu ja töötajatele väljamakseid tegema ei pea.

EMSA on otsusega rahul ja enda algatusel seda edasi ei kaebaks. Juhul, kui töötajad siiski soovivad kohtusse pöörduda, on neil see õigus ja ametiühing esindaks töötajaid selles vaidluses ka kohtus. EMSA loodab, et töövaidluskomisjoni otsus avaldab tööandjale mõju alustada läbirääkimisi kollektiivlepingu täitmise suhtes.