Sandikopikatega firma ärisaladust ei kindlusta

Konkurentsikeelu rakendamisel peab tööandja endale selgeks tegema, kas ta keelab vaid konkurendi juures töötamise või ka ärisaladuse avaldamise, samuti tuleb töötajale selgitada, millist teavet peetakse ärisaladuseks ja keda loetakse konkurentideks.

Advokaat Tiia Kruusmaa sõnul on konkurentsikeeld termin, mida kasutatakse äriseadustikus, ja selle all mõistetakse juhatuse liikmele kehtestatud keeldu.

?Mitte olla FIE osaühingu või aktsiaseltsi tegevusalal, mitte olla samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, mitte olla samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, v.a kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega,? loetleb Kruusmaa keelatud tegevusi. Töösuhetes tähendab see mõiste töötaja kohustust hoida tööandja ärisaladust ja mitte osutada tööandjale konkurentsi.

Kruusmaa peab oluliseks asjaolu, et nimetatud kohustusi peab töötaja täitma üksnes siis, kui need on ette nähtud töölepinguga. ?Seega eeldab see pooltevahelist kokkulepet ja tööandjal ei ole õiguslikku alust seda töötajalt nõuda, kui kohustus on ette nähtud näiteks töösisekorraeeskirjades, sest see on tööandja ühepoolne käitumiseeskiri,? märgib Kruusmaa.

Kruusmaa sõnul pole ärisaladuse hoidmise kohustus ja konkurentsikeeld samad asjad, seega tuleks tööandjal endale selgeks teha, mida ta kummagi all silmas peab ja mille järgimise eest hüvitist maksab.

?Vastasel juhul võib järgneda vaidlus, mida rikuti, ja sellest tulenevalt ei ole alust makstud hüvitist täismahus tagasi nõuda,? ütleb Kruusmaa. ?Seadus ei täpsusta, kellele ja kui pikalt seda kohustust võib töösuhetes kohaldada. See pooltevaheline kokkulepe tuleb kajastada töölepingus või mõnes muus eraldi kahepoolses kokkuleppes, mis võib olla töölepingu lisaks ? seega peab see olema kirjalik.?

Kruusmaa ütleb, et kui pooled on töölepingus eelpool nimetud kohustustes kokku leppinud, siis on need töötaja tööga seotud kohustused ja kui ta neid töölepingu kehtivuse ajal rikub, on alus tema suhtes distsiplinaarkaristust kohaldada või olenevalt konkreetsetest asjaoludest ka tööleping lõpetada.

?Juhul, kui tööandja maksis töötajale lisatasu või hüvitist selle kohustuse järgimise eest töölepingu kehtimise ajal, on tal töötajapoolse rikkumise korral võimalik makstud summad tagasi nõuda,? väidab Kruusmaa. Nii saab toimida töölepingu kehtimise ajal. Kuid kui pooled on kokku leppinud, et need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist mingi aja jooksul, peab töölepingus olema vastav kokkulepe ning töötajale tuleb maksta selle kohustuse täitmise eest eritasu või hüvitada see muudmoodi, ütleb Kruusmaa.

Kruusmaa lisab, et kui tööandja ei ole vastavas kohustuses kokku leppinud ja mingit eritasu selle eest maksnud, pole töötajal töölepingu lõpetamise järel mingit kohustust hoida tööandja ärisaladust või keeldu konkureerida tööandjaga samal tegevusalal. ?On ju selge, et kui töösuhe on lõppenud, siis pole tööandjal enam mingit juhtivat rolli ega võimu töötaja edaspidiste otsuste üle,? leiab Kruusmaa. ?Seega saab ta töötajat mõjutada vaid töösuhte ajal makstud eritasu tagasinõudmise kaudu, kui töötaja rikub endale võetud kohustust. Töötajate ringi osas ei ole mingit kitsendust, määrav on see, kas töötaja üldse puutub oma tööga seoses kokku ärisaladuseks oleva teabega või kas tööandja peab vajalikuks keelata töötamist konkurendi juures.?

Kruusmaa peab oluliseks, et tööandja teeks töötajale kas töölepingus, töösisekorraeeskirjades või mõnes muus dokumendis teatavaks, millist teavet ta peab ärisaladuseks ja keda ta loeb konkurentideks. ?Täpsustada võiks näiteks tegevusalasid,? soovitab Kruusmaa. ?Töötaja saab käituda õiguspäraselt vaid siis, kui ta teab, millest ta peab selle kohustuse täitmise juures hoiduma.?

Kompensatsiooni suurus on Kruusmaa sõnul pooltevahelise kokkuleppe asi. ?Aga loogika on selline, et kui tööandja maksab eritasu väikeses summas, näiteks 50 krooni kuus, siis ei ole tal töötaja suhtes reaalset sanktsiooni,? ütleb Kruusmaa. ?Kogusumma on ju väike, eelneva näite korral 600 krooni aasta kohta. Töötajat sunniks see tõsiselt kaaluma, kas täita oma kohustust või mitte.?

ASi Fontes PMP uuringute ärisuuna juhi Katri-Triin Maripuu sõnul on neil konkurentsikeeluga seotud infot praegu firmade tegevjuhtide kohta. Teada on, et kolmandikule tippjuhtidest on rakendatud konkurentsikeeldu, kuid vaid üksikutele makstakse selle eest kompensatsiooni. Ärisaladuse hoidmise kohustus on enamikul tippjuhtidest, kompensatsiooni saab selle eest aga vaid 10 protsenti.

Hansapanga töösuhete ja administreerimise osakonna juhataja Terje Kuusik ütleb, et nende ettevõttes kehtib konkurentsikeeld töölepingu kehtimise ajal kõigile töötajatele, pärast töölt lahkumist aga eraldi kokkuleppe alusel üksikutele võtmepositsioonil töötanud inimestele. Töölepingus sätestatu kohaselt saab keelu rikkumisel rakendada leppetrahvi.

?Töötajatele makstakse muidugi ka vastavat kompensatsiooni,? räägib Kuusik. ?Tavaline on igakuine kompensatsioon töölepingu kehtimise ajal, pärast töölt lahkumist rakendatakse keeldu vaid üksikutel juhtudel ning samuti eraldi kompensatsiooni eest.?

Kuusiku sõnul on Hansapangas pandud ärisaladuse hoidmise kohustus ja konkurentsikeeld kokku. Tiia Kruusmaa hinnangul võib selline süsteem tekitada lisavaidlusi, sest kui töötaja avaldab näiteks mõne ärisaladuse, ei ole ta kindlasti nõus ega ka kohustatud tagasi maksma kogu kompensatsiooni. Loogika kohaselt võiks nõuda siis vaid poole lisatasu tagasimaksmist. ?Iga lisakohustuse eest peaks olema kindel kokkulepe,? rõhutas Kruusmaa.

ASi Kommest Auto personalijuhi Hedwig Heinati sõnul on ASis Kommest Auto ja OÜs Kommest Autokeskused aastaid olnud töölepingus märge ka konfidentsiaalsuse ja konkurentsi kohta. See tähendab, et töötaja kohustub hoidma ametialaseid, äri- ja tootmissaladusi (omahinna koosseis ja hinnakujundus, info ärisuhete kohta, kogu finantsstatistika ja -strateegia) ning mitte avaldama neid üheski vormis. Töötaja kohustub mitte töötama tööst vabal ajal tööandja kirjaliku loata viimase konkurendi juures ? autokauplused, autohooldused ?, kusjuures keeld ei sõltu ametikohast.

?Pikemas perspektiivis ei ole meie töölepingutesse konkurentsikeeldu sisse kirjutatud, see tähendab me ei maksa selle eest kompensatsiooni töölepingu kehtivuse ajal ega ka pärast töölt lahkumist,? kinnitas Heinat.